Bunge maa

Bunge maa Kotelnõi/Bunge maa/Fadejevi saarel

Bunge maa (vene Земля Бунге, jakuudi Улахан кумах 'suur liiv' või Бунге сирэ) on maismaa osa, mis ühendab omavahel Anjou saarte koosseisu kuuluvat Kotelnõi saart Faddejevi saarega. Sannikovi väin eraldab seda Euraasia mandriosast ja Hedenströmi laht Fadejevi saarest.

Saare pindala on umbes 6200 km². See on liivane tasandik üldkõrgusega 6–8 meetrit. Mõne künka kõrgus ulatub 45 meetrini (Jevkjusju-Bulgunnjah). Bunge maa sarnaneb kõrbega, sest seal on laialt levinud taimedega kinnistumata tuuletekkelised pinnavormid.

Tormide ajal meretase tõuseb ja peaaegu kogu see maa on kaetud veega, välja arvatud väike kaguosa, mille üldkõrgus on 11–21 meetrit.

Arvatakse, et see maa on tekkinud maapinna aeglase tõusmise tagajärjel. Tänapäeva geoloogi D. Kolossovi hüpoteesi järgi on Bunge maa ürgjõe delta. Selle ürgjõe jäänuseks olevat Jana jõgi.

Sai nime zooloog Alexander von Bunge auks.

Vaata ka

• Kotelnõi saar, Bunge maa ja Faddejevi saar