Booraks

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib keemilisest ainest; mineraali kohta vaata artiklit Booraks (mineraal)

Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.

Booraksi keemiline valem on Na2B4O7.

Booraksi kristallhüdraadi (naatriumtetraboraat-10-vesi) keemiline valem on Na2B4O7·10H2O. Tema struktuuri annab täpsemalt edasi valem Na2[B4O2(OH)4]·8H2O.

Füüsikalised ja keemilised omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Booraksi kristallhüdraadil on suured värvuseta kristallid, mille pind kuiva õhu käes mureneb. Tihedus on 1,8 g/cm³.

Kristallid lahustuvad külmas vees halvasti, kuid keevas vees lahustuvad nad nõrgalt aluselise reaktsiooniga.

Kuumutamisel 350–400 °C-ni kaotab booraks kristallisatsioonivee. Jääb järele Na2B4O7, mis sulab 878 °C juures; pärast jahutamist saab sellest läbipaistev klaasjas mass.

Sula booraks lahustab paljusid metallioksiide, sealhulgas kroomi, vase, mangaani, raua, koobalti ja nikli oksiide. Moodustuvad värvilised metaboraadid Me(II)(BO2)2, mida nimetatakse booraksipärliteks. Nende värvuse järgi saab määrata neid metalle; seda meetodit kasutatakse tänapäeval peamiselt hariduses.

Leidumine looduses[muuda | muuda lähteteksti]

Booraksit leidub suures koguses USA California osariigis kõrbe soolajärvedes (Searles Lake, Kerni maakond), Tiibetis, Kashmiris ja mujal.

Ta esineb mineraal tinkaali ehk booraksina, mineraalvees, soolajärvedes ja vulkaanilises mudas.

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Booraksit saadakse tänapäeval enamasti teistest boraatidest, sealhulgas kerniidist (Na2B4O5(OH)4·2H2O), samuti boorhappest.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Booraksi omadust metallioksiide lahustada kasutatakse ka jootmisel ja keevitamisel, sest booraks aitab eemaldada kokkujoodetavaid metallipindu kaitsvaid oksiidikihte.

Suures koguses kasutatakse booraksit savinõude ja portselani glasuuri ja emaili valmistamiseks.

Samuti kasutatakse booraksit teatud klaasisortide (tulekindel klaas, optiline klaas) valmistamiseks, seebi ja vannisoolade lisandina, kosmeetikavahendites, ilmutites, nahatööstuses, väetiste lisandina, puidu ja tekstiili tuleohutusvahendina, metallurgias ning perboraatide lähteainena.

Booraks on koos kerniidiga üks tähtsamaid boorhappe lähteaineid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal toodi booraksit Euroopasse Tiibetist tinkaali nime all.