Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust.

Eristatakse toormassi ja kuivmassi. Kuivmass on elusaine mass ilma veeta. Biomassi mõõtmisel eemaldatakse vesi tavaliselt 80...95 °C juures kuivatades. Ökoloogilistel mõõtmistel eelistatakse tihti kuivmassi kui stabiilsemat, sest paljude organismide veesisaldus võib võrdlemisi suures ulatuses varieeruda.

Biomassi kaudu võidakse väljendada nii üksikute liikide kui ka mingi maa-ala või veekogu pindalaühikul (tavaliselt m² või km²) või ruumiosas elavate organismide kogust (grammides, kilogrammides jne) või ka kõikide Maal elavate organismide kogumassi.

Maakera kõige suurema biomassiga loomaliik on tavaline hiilgevähk (Euphausia superba), kelle biomass on tõenäoliselt üle 500 miljoni tonni (inimeste biomass on umbes 250 miljonit tonni). Maakera kogu biomassiks arvatakse umbes 75 miljardit tonni, mis moodustab Maa kogumassist 0,00000000126%.

Arvatakse, et kõikide bakterite ja kõikide taimede biomass on ligikaudu võrdsed.

Taimne biomass (tselluloos, hemitselluloos ja ligniin) koosneb põhiliselt taime rakukestade materjalist.

Vaata ka

• Biomassienergia
• Mortmass
• Lignotselluloos

Välislingid

• "Kui palju elab maailmameres mikroobe?" Novaator, 31. august 2012