Bartholomäus Hoeneke

Allikas: Vikipeedia

Bartholomäus Hoeneke (vahel ka Bartholomeus Hoeneke) oli 14. sajandil elanud preester ja Liivimaa noorema riimkroonika autor.

Hoeneket nimetab Johann Renner oma 16. sajandil kirjutatud Liivimaa kroonikas, kus teda kirjeldatakse preestri ja ühe kroonika, mida hiljem hakati kutsuma Liivimaa nooremaks riimkroonikaks, autorina. Konstantin Höhlbaumi arvates oli Hoeneke Järva foogti juures teeniv ordupreester, kes kirjutas oma alamsaksakeelse kroonika eesmärgiga jätkata Liivimaa vanema riimkroonika autori tööd.[1]

Mitmed ajaloolased (sh Sulev Vahtre) peavad teda kolme järjest ametis olnud 14. sajandi Liivi ordumeistri (Eberhard von Monheim, Burchard von Dreileben, Goswin von Herike) kaplaniks.[1] Anti Selart aga rõhutab, et riimkroonika autori kohta esitatud arvamused on siiski vaid oletused. Kui Hoeneke oli pikka aega ordumeistrite kaplan, siis võiks Selarti arvates eeldada tema nime esinemist ka mõnel kaasaegsel dokumendil. Hiljuti avastatud tekstikatked, mida mõned autorid peavad noorema riimkroonika fragmentideks, näitavad, et selle tekst võis olla kirjutatud mitte alamsaksa, vaid idapoolses kesksaksa keeles.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Sulev Vahtre. Jüriöö. Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 7–9
  2. Anti Selart. Kas Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2015, 2, 29−30.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Höhlbaum, Konstantin (1872). Die jüngere livländische Reimchronik des Bartholomäus Hoeneke 1315–48. Leipzig: Duncker & Humblot.
  • Vahtre, Sulev (1960). Liivimaa noorem riimkroonika (1315–1348). Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 171 lk.
  • Masing, Uku (2002). 1343. Vaskuks ja vikaaria Lohult. Tallinn: Ilmamaa. Lk 240 lk. ISBN 9985-77-031-5.
  • Thumser, Matthias (toim.) (2011). Geschichtsschreibung im mittelalterlichen Livland. Berliin: LIT Verlag.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]