Bakaraa

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Baccarat)

Bakaraa (prantsuse baccara) on kaardimäng (hasartmäng).

Arvatakse, et see mäng sai tuntuks Prantsuse kuninga Charles VIII valitsemisajal (valitses 1483–1498) Itaaliast Prantsusmaale jõudes ning sarnaneb selliste mängudega nagu Faro ja Basset.

Sellest mängust on kolm varianti: baccarat chemin de fer ("railway"), baccarat banque (või "à deux tableaux") ning punto banco (ehk North American baccarat). Bakaraa on puhtalt õnnemäng, kus oskused ei mängi mingit rolli ning strateegiat ei ole; mängijast ei sõltu mitte midagi, sest jäävad kaardid, mis lauale jagatakse ning lisakaartide võtmine on reeglitega paika pandud ja sõltub vastavast punktisummast. Samas on baccarat chemin de fer ja baccarat banque vastupidi Punto Bancole sellised mängud, kus mõlemad mängijad saavad ise valida, kas lisakaarte võtta või mitte, mis annab omakorda osavamatele mängijatele eelise.

Bakaraa on lihtne mäng, millel on vaid kolm võimalikku tulemust – mängija (Player) võit, pankuri (Banker) võit või viik (Tie). Termin "mängija (Player)" ei märgi siinkohal mitte klienti ja "pankur (Banker)" kasiinot (mängu korraldajat), vaid need tähistavad kliendil kasutada olevaid panustamisvõimalusi.

Jaotuse tugevus[muuda | muuda lähteteksti]

Bakaraas on kaardid 2–9 nimiväärtusega ehk annavad sama palju punkte kui neil kirjas. 10-d ja pildid (J, Q, K) on 0 punkti ning ässad annavad 1 punkti. Mängijad arvestavad oma punkte nii, et juhul, kui kogu summa ületab 10 punkti, kümned nullitakse (modulo). Näiteks jaotus, kus on 2 ja 3 (mis kokku annavad 5 punkti), on rohkem väärt kui jaotus, kus käes on 6 ja 7 (mis kokku annavad 13) ja kus nullitakse kümned ning mängijal on 3 punkti.

Jaotus, mille kaardid on 6 ja 4 (ehk kokku 10) annavad seega 0 punkti ning seda kutsutakse ka bakaraaks (4 + 6 = 10 = 0). Mängu nimetamine kõige kehvema punktisumma järgi "bakaraa" ongi mõnes mõttes imelik. Kõrgeim skoor, mida on võimalik saada, on 9 punkti.

Punto Banco (North American Baccarat)[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Punto Banco

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Rootsi, Macau ja ka Eesti (ning suur osa Euroopast) mängib bakaraa variatsiooni, milles kogu mäng käib kasiino vastu. Mängijad võivad teha panuseid kas mängijale või pankurile, mis tegelikult tähistavad kahte eraldi jaotust, mille krupjee iga mängu alguses lauale jagab.

Kaardid jagatakse pildipool ülespidi, alustades mängijast ning seejärel jagades kaardi 'Banker' boksile kuni mõlemal poolel on kaks kaarti. Mõlema kaardi punktisummad kummalgi boksil liidetakse ning krupjee annab teada punktide summa (näiteks: mängijal "viis" punkti, pankuril "kolm" punkti / five to the 'Player', three to the 'Banker'). Sellest hetkest alates kasutatakse lisakaartide võtmisel vastavat tabelit ('Tableau'), mis määrab täpselt kindlaks, milliste punktide korral kummale positsioonile lisakaart jagatakse (kui see on üldse vajalik). Sõltuvalt punktisummast, mis kahe kaardi liitmisel saadakse, võetakse kas mängijale või pankurile üks lisakaart. Teatud punktisummade korral lisakaarte ei võeta (stand pat). Suurema punktisummaga 'käsi' võidab.

Kui mängijal või pankuril on kahe kaardi summana 8 või 9 punkti (natural ehk 'puhas'), siis lisakaarte ei võeta. Kui kummalgi mängijal ei ole 8 või 9 punkti, jätkub mäng nii:

  • Kui mängija kaartide summa on 0–5 võtab mängija ühe lisakaardi. Kui mängijal on kahe kardiga 6 või 7 punkti, lisakaarte mängijale ei võeta.
  • Banker'i boksile lisakaartide võtmine sõltub ainult sellest kas mängija boksile võeti lisakaart või mitte ning millisele punktisummale kaart lisaks võeti:
    • Kui mängijale lisakaarti ei jagatud, võetakse pankurile lisakaart juhul, kui tal on kahe kaardi summaks 0–5 ja lisakaarti ei võeta, kui tal on 6–7 punkti.
    • Kui mängijale võeti 2 või 3, võetakse pankurile lisakaart juhul, kui tal on 0–4 punkti ning ei võeta, kui tal on 5–7 punkti.
    • Kui mängijale võeti 4 või 5, võetakse pankurile lisakaart juhul, kui tal on 0–5 punkti ning ei võeta, kui tal on 6–7 punkti.
    • Kui mängijale võeti 6 või 7, võetakse pankurile lisakaart juhul kui tal on 0–6 punkti ning ei võeta kui tal on 7 punkti.
    • Kui mängija võttis 8, võetakse pankurile liskaart juhul, kui tal on 0–2 punkti ning ei võeta kui tal on 3–7.
    • Kui mängija võttis ässa, 9, 10, või pildikaardi, võetakse pankurile lisakaart juhul, kui tal on 0–3 punkti ning ei võeta, kui tal on 4–7.

Krupjee jagab kaardid vastavalt sellele tabelile ning annab seejärel teada võitnud 'käe' – kas mängija või Banker (kasutatakse ka Punto või Banco nimetust). Kaotanud panused korjatakse laualt ning võitnud panused makstakse välja vastavalt kasiino ('maja') väljamakse tabelile. Tavaliselt on mängijale (Punto'le) tehtud panuste väljamakse suhe 1:1 ning pankuri (Banco) võitvad panused makstakse välja 95% ulatuses, kusjuures 5% jääb kasiinole komisjonitasuks (Commission Baccarat). Mõned kasiinod maksavad võidud nii mängijale kui pankurile suhtega 1:1 (even money ehk tasaraha), välja arvatud siis, kui Banker võidab 6 punktiga. Sel juhul makstakse 'Banker' panused välja vaid 50% ulatuses esialgsest panusest. Juhul, kui nii Punto kui ka Banco käed on sama väärtusega pärast lisakaartide võtmist, annab krupjee sellest teada, öeldes: "Egalite – tie bets win" ("Panused viigile võidavad"). Kõik panused viigile makstakse välja suhtega 8:1 ning krupjee ei korja ära ühtki panust Punto või Banco boksidelt.

Tavaliselt mängitakse Punto Bancot ovaalse kujuga laual, mis on sarnane chemin de fer lauaga. Laual viivad mängu läbi krupjee ning kaks diilerit, kes korjavad kaotanud panused ning maksavad välja võitvad panused (ning arvutavad välja maja % juhul, kui võidab Banco). Mängus kasutatakse 6 või 8 pakki kaarte, mida tavaliselt segavad kaks diilerit, kummalgi pool lauda. Nii nagu ka chemin de fer mängus, antakse kaardiking edasi mängijalt mängijale, kes siis jagab kaarte diileri asemel, neid kingast võttes (olles nii pankurina mängu juhtimas, kuigi ühtki võivat panust tema oma rahast kinni maksma ei pea). Tema võib panustada nii Puntole (Player) või Bancole (Banker) või siis anda king edasi järgmisele mängijale – "pankuri" ehk jagaja roll on puhtalt tseremoniaalne. Mängija, kes on teinud suurima panuse Puntole, saab omale sellele boksile ette nähtud kaardid, kuid ainus, mida ta nendega teha saab, on vaid ümber pöörata, kõigile nägemiseks, andes teada punktisumma (või teeb seda krupjee). Krupjee aitab pankurit ka lisakaartide võtmisel ning annab siis teada, kumb kombinatsioon võitis.

Las Vegase ja Atlantic City kasiinodes mängitakse seda bakaraa versiooni tavaliselt eraldi ruumides, luues sellega võimaluse privaatsuseks ning kõrgendatud turvalisuseks, kuna tegemist on mänguga, milles suured panused (P.S. mida rohkem on kasiino töötajaid lauas mängu läbiviimiseks vaja, seda kõrgemad on selles lauas ka minimaalsed panused). Seda mängu mängivad tavaliselt "vaalad", kes võivad panustada ühe käega sadu või lausa tuhandeid dollareid. Austraalia magnaat Kerry Packer oli sellest mängust suures sõltuvuses, kaotades ja võites aastate jooksul üsnagi suuri summasid. Minimaalsed panused algavad tavaliselt 25 USD ning maksimaalsed on kuni 500 USD. Maksimaalseid panuseid tõstetakse vastavalt mängija soovile ning 10 000 USA dollarit käe kohta on üsnagi tavalised.

Hoolimata oma lihtsusest (võib-olla vahel just selle tõttu) on bakaraa versioon nimega punto banco üks sellistest mängudest, milles maja eelis mängija suhtes on üks madalamaid kasiinos. Punto panuse maja eelis mängija suhtes on vaid 1,24% ja Banco panuse (hoolimata 5% komisjonitasust) maja eelis on vaid 1,06%. Viigipanuse maja eelis on aga palju kõrgem kui tavaliselt teistes mängudes üldse leida võib, olles nii kõrge kui 14,44%, kusjuures see protsent põhineb kuue pakiga mängul. Alati tuleb meeles pidada, et kasiino eelis mängija suhtes on olemas igas kasiinomängus – pikema aja jooksul jääb kasiino plussi ning mängijad kaotavad raha. Kuna mäng pakub erilist huvi rikkamatele klientidele, võib kasiino selles mängus võita või kaotada ühe õhtuga miljoneid dollareid ning mõnikord võib selle mängu tulemus mõjutada isegi firma kvartali tulemusi. Suurtest võitudest ja kaotustest on tihti juttu ka börsifirmade kvartaliaruannetes.

Minibakaraa on sisuliselt sama mäng, kuid seda mängitakse tunduvalt väiksemal laual, mis meenutab blackjacki lauda. Kogu mängu viib läbi vaid üks krupjee, jagades ise kõik kaardid. Mängu kiirus on minibakaraa lauas palju kiirem, kui selle laua suurema versiooni puhul. Minimaalsed ja maksimaalsed panused on tavaliselt palju madalamad. Kasiinodes, mis asuvad väljaspool Las Vegast ja Atlantic Cityt mängitakse kasiinodes tihti just nimelt seda versiooni väiksel laual.

Baccarat Chemin de Fer[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku kasutatakse kuut kaardipakki, mis omavahel segatakse. Mängijad võtavad ümber laua kohad sisse. Laua keskel on mängust eemaldatud kaartide jaoks mõeldud anum. Mängijate positsiooni lauas määravad mängijad ise. Mängija, kes tõmbab endale loosiga esimese koha, võib istuda krupjee paremal käel asuvale esimesele kohale ning teised istuvad vastavalt nende loositud kohale.

Krupjee segab kaardid ja pakub neid edasi igale mängijale, kusjuures kõigil on õigus neid segada. Pärast seda, kui kaardid on laual ringi ära teinud, segab krupjee kaardid veel kord ja pärast seda pakub kaarte endast vasakul olevale mängijale tõstmiseks. Krupjee asetab kaardid enda ette, võttes paki pealt ära ühe osa, ulatades selle enda paremal käel olevale mängijale, kes hetkel diilerina (pankurina) tegutseb. Ülejäänud mängijad võivad panuseid teha.

Diiler asetab summa, mille ulatuses ta riskida soovib, enda ette ning mängijad teevad oma panused. Iga mängija, alustades diileri paremal käel olevast mängijast, võib öelda "Banco", mis tähendab seda, et ta võib mängida kogu pankuri ette asetatud summa peale. Juhul, kui keegi seda ei tee, asetavad mängijad enda ette panuse, millega soovivad riskida. Juhul, kui mängijate tehtud panused ei ole kogusummas võrdsed pankuri summaga, võivad ülejäänud laua ääres seisvad mängijad puuduva summa ulatuses panuseid teha. Juhul, kui see on võrdne või suurem summa kui pankuril, võivad need mängijad, kes pankurile lähemal (kindel järjekord), teha omale sobiva panuse ning pankuril on õigus üle selle summa olevaid panuseid mitte vastu võtta.

Pankur jagab pärast seda neli kinnist (pildipool allapoole) kaarti: esimene mängijaile paremal käel; teise endale, kolmanda mängijaile ning neljanda endale. Mängija, kellel on suurim panus, esindab mängijate poolt. Juhul, kui kahel mängijal on sama suur (suurimatest panustest) panus, saab selle õiguse endale see mängija, kes pankurist paremal (nende mängijate seast, kel suurimad võrdsed panused). Iga mängus osaleja vaatab seejärel oma kaarte ning kui ta näeb, et kombinatsioon annab kokku kaheksa või üheksa punkti, pöörab ta kaardid ümber ning annab punktisummast kõva häälega teada ja jaotus on sellega läbi. Juhul, kui pankuri punktisumma on kõrgem, võtab pankur mängijate panuse omale. Juhul, kui mängijate punktisumma on suurem, maksab pankur (või krupjee tema eest) igale mängijale välja tema tehtud panuse.

Panused tehakse uuesti ning mäng jätkub. Kui pankur võitis, võib ta uuesti jagada. Kui pankur kaotas, antakse kaardid järgmisele mängijale, kes omakorda pankurina tegutsema hakkab.

Juhul, kui kumbki pool kaarte ei ava, tähendab see seda, et kummalgi poolel ei ole kaheksat või üheksat punkti. Sel juhul on pankuri kohustuseks pakkuda kolmandat kaarti. Kui pankuri punktisumma on kokku bakaraa ehk null punkti (kümned nullitakse, seega näiteks kaks emandat annavad kokku 0 punkti) või üks, kaks, kolm või neli punkti, võtab ta kaardi öeldes, kas "Jah/Yes" või "Card/Kaart". Pärast seda jagatakse talle kolmas kaart avatuna. Kui tema punktisumma on juba kuus või seitse, keeldub ta endale pakutavast kaardist. Nende reeglite järgi mittetegutsemist peetakse reeglitega vastuolus olevaks ning toob sellele mängijale kaela teiste mängijate halvakspanu, kusjuures mõnes ringkonnas peetakse sel juhul seda inimest vastutavaks tekkinud kaotuste tasumisel ning teistes seltskondades omakorda karistatakse sellist teguviisi trahviga. Viie punktiga võib mängija otsustada, kas soovib kaarti või mitte ning kellelgi ei ole õigust talle nõu anda või tema otsuse peale mingit märkust teha.

Pankur peab nüüd otsustama, kas ta võtab omale kaardi või mitte, kusjuures tema otsuse tegemisele aitab kaasa talle jagatud kaartide punktisumma, osaliselt ka mängijale jagatud kolmas kaart ning osaliselt ka see, mida ta selle mängija eelneva käitumise põhjal järeldada võib. Juhul, kui see mängija on oma otsuses kahelnud või pankur päris kindel olla (v.a juhul, kui tegemist oli teadliku eksitamisega mängija poolt), et tema esialgne summa oli viis punkti ja kuna kolmas kaart on jagatud avatuna (kui üldse jagati), muudab mängija lõpliku punktisumma kergelt ära arvatavaks. Pankur, olles otsustanud lisakaardi võtmise/mitte võtmise, avab pärast seda oma kaardid ning kas võidab mängijate panused või maksab need välja. Sõltuvalt sellest, kummal poolel on kõrgem punktisumma. Viigis olevate punktide puhul panused ei kaota ega võida ning panused jäävad järgmiseks jaotuseks samaks, ehk neid ei tohi muuta.

Pankur ei tohi laualt ära võtta ühtki summat, mille ta võitnud, kuna need loetakse kohe pärast võitu panga osaks. Juhul, kui ta ükskõik mis hetkel soovib mängust loobuda, peab ta sellest teada andma, öeldes "I pass the deal" ("Annan jaotuse edasi"). Sel juhul on mängijail kindlas järjekorras võimalus pankuri ülesanded enda kanda võtta, kuid ta peab seda tegema summaga, mis oli lahkuval pankuril tema lauast lahkumise hetkel. Juhul, kui keegi lauas mängivatest inimestest ei soovi sellise summaga riskida, läheb pankuri staatus sellele mängijale, kes lahkuva pankuri paremal käel, kusjuures sellel mängijal on õigus alustada talle sobivas suuruses oleva pangaga ning lahkunud pankur loetakse järjekorras viimaseks, kuigi kohustused, mis selle positsiooniga kaasnevad, ei ole sellest mõjutatud.

Mängija, kes oli pankur ning kaotas, võib olla pankur ka järgmise jaotuse ajal sellest hoolimata, et diilimise õigus on "edasi läinud" teisele mängijale.

Pärast seda, kui esimene kaartide kogus on mängust väljas, võtab krupjee enda ees olevatest kaartidest järgmise koguse, laseb enda vasakul käel oleval mängijal neid tõsta ja annab seejärel pankurile. Selleks, et jaotus oleks kehtiv, peab pankuril olema jagatavate kaartide koguseks vähemalt seitse kaarti. Juhul, kui tegemist on väiksema kogusega, pannake need kaardid mängust eemaldatud kaartide nõusse ja pankur võtab uue koguse eelpool mainitud protseduuri järgides.

Baccarat Banque[muuda | muuda lähteteksti]

Baccarat Chemin de Feri mängus jääb pank mängijale vaid niikauaks, kuni pankur võidab. Niipea, kui ta kaotab, liigub kaardiking edasi järgmisele mängijale. Mängus Baccarat Banque on pankuri positsioon palju kindlam. Kolm kaardipakki segatakse omavahel. (See number ei ole kindlaks määratud, sest mõnikord kasutatakse nelja pakki, teinekord vaid kahte, kuid kolm on kõige enam kasutatud arv). Pankur tegutseb seni, kuni kõik kaardid on jagatud, v.a juhul, kui ta loobub mängust kas omal soovil või ei luba tema majanduslik seis tal edasi mängida).

Pankuri koht pannakse mängu alguses pakkumisele, ehk see kuulub mängijale, kes riskib kõige suurema summaga. Mõnedes ringkondades võib see mängija, kelle nimi on nimekirjas esimene ning kellele seetõttu pankuri kohustused antakse, riskida sellise summaga, nagu talle sobib.

Kui pankurina tegutsemise õigus on kindlaks määratud, võtab pankur koha sisse ovaalse laua keskel, tema vastas teisel pool lauda istub krupjee ning nende vahele jääb mängust eemaldatavate kaartide anum. Pankuri mõlemal küljel asuvad mängijad (kuni kümme, mis annab kokku täis laua). Kõik teised, kes soovivad mängust osa võtta, peavad seisma ja võivad lauaga liituda vaid sel juhul, kui panga suurus on selline, mida laua taga istuvate mängijate rahalised vahendid ei kata.

Pärast seda, kui krupjee on kaardid seganud, annab ta need samal eesmärgil endast paremal ja vasemal käel istuvatele mängijatele segamiseks, kusjuures pankuril on segamiseks õigus kõige viimasena ning tema saab valida ka selle mängija, kes paki tõstab. Pärast seda, kui iga mängija on oma panuse teinud, jagab pankur kolm kaarti, esimese endast paremal asuvale mängijale, teise vasakul asuvale mängijale ning kolmanda endale. Pärast seda jagab ta veel kolm kaarti, samas järjestuses. Ülejäänud kaheksa mängijat paremal käel (ja pealtvaatajad, kes nendega koos panustavad) võidavad ja kaotavad sellele poolele jagatud kaartide järgi ning vasakul käel asuvad viis mängijat (ja kaasmängijad) sellele poolele jagatud kaartide järgi. Reeglid, mille järgi kaheksa või üheksa punkti kaardid avatakse, kaartide pakkumise ja vastu võtmise reeglid jne, on täpselt samad, mis Baccarat Chemin de Feri mängus.

Iga mängija saab kaarte hoida vaid seni, kuni tema laua pool võidab. Niipea, kui tuleb kaotus, jagatakse selle poole kaardid järgmisele mängijale, kes sellel poolel mängib.

Iga mängija võib "panka pakkuda" ning esimesena saab selle õiguse see mängija, kes on pakurist paremal; järgmisena mängija temast vasakul ja nii edasi kindlas järjekorras. Juhul, kui kaks mängijat vastaspooltelt soovivad pankuriks hakata, võimaldatakse seda neile, kusjuures nad jagavad sellega kaasneva pooleks.

Mängija, kes pankuriks hakkab, võib seda olla ka vaid ühe jaotuse jooksul, mängu normaalse käigu korral või siis "cheval'i" mängides ehk kahel eraldi "käel", kusjuures iga jaotuse jooksul mängitakse vaid ühele poolele panusest. Mängija, kes hakkas pankuriks, kuid kaotas, võib taas pankuri ameti enda kanda võtta kuni kolm korda, kuid mitte enam kui kolm korda järjest.

Mängija, kes pankuri ülesanded endale võtab, peab mängima vähemalt ühe jaotuse, kuid võib pärast seda loobuda (ükskõik mis hetkel). Loobudes peab ta ütlema, millise summaga ta loobub. Pärast seda on igal mängijal kellaosuti liikumise suunas võimalik pankuri kohustused enda kanda võtta, alustades sama summaga ja jagades poolikust kaardikingast, mida tema eelkäija kasutas. Mängust lahkuv pankur võtab lauas selle koha, mis oli tema järglase oma.

Pankurilt tema kogu raha võitmine (ehk pankrot) ei tähenda seda, et tal ei oleks õigust pankurina jätkata, peaasi, et tal on piisavalt vahendeid selle ülesande täitmiseks, kusjuures alati on kindlaks määratud minimaalne summa.

Juhul, kui mängijate summad ületavad hetkel pankuri käes olevat summat, ei ole pankur enda käes olevat summat ületava osa eest vastutav. Juhul, kui ta kaotab, maksab krupjee kellaosuti liikumise suunas nii paljudele kui võimalik (pankuri rahadest) ning seda ületavad summad väljamaksmisele ei kuulu. Pankur võib soovi korral sel juhul oma õigust mitte kasutada ning puuduva raha lauale lisada, et kõik saaksid oma võidud kätte. Sel juhul muutub pank limiteerimatuks ja pankur peab tagama iga panuse välja maksmise (mis iganes summa ulatuses) iga jaotuse jooksul või pangast loobuma.

Bakaraa reeglid on keerulised ja üldisi reegleid ei ole olemas, erinevad klubid kasutavad oma reegleid.

Popkultuur[muuda | muuda lähteteksti]

James Bond[muuda | muuda lähteteksti]

Baccarat Chemin de Feri on tavaliselt näidatud pea igas Ian Flemingu salaagent James Bondi filmis. Teda võib kohata seda mängu mängimas mitmes raamatus, millest kuulsaim on kindlasti agent 007 1953. aasta debüüt "Casino Royale", milles terve romaani tegevus käib Bondi ja SMERSH'i agendi Le Chiffre vahel (raamatu lühendamata versioonis on antud ka lühike õpetus selle mängu kohta nende jaoks, kes mänguga tuttavad ei ole). Mängu näidatakse veel mitmes tema teoste põhjal valminud filmis, kaasaarvatud "Dr. No", kus peategelast näidatakse seda mängu mängimas, 1967. aastal valminud paroodias "Casino Royale" (kusjuures eriti imelik on see, et selles filmis näidatakse mängu just kõige põhjalikumalt võrreldes kõigi teiste Bondi filmidega), "Thunderball", "On Her Majesty's Secret Service", "For Your Eyes Only" ja "GoldenEye".

2006. aasta uusversioonis "Casino Royale" on aga Chemin de Fer asendatud Texas Hold 'emi pokkeriga.

"Rush Hour 3"[muuda | muuda lähteteksti]

Filmis "Rush Hour 3" üritab Chris Tuckeri mängitud tegelaskuju Pariisi kasiinos bakaraa mängida, pidades seda ekslikult blackjackiks. Pärast seda, kui ta on diilerilt lisakaarte palunud, annab diiler tegelasele teada, et "This is Baccarat".