August Jakobson

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib kirjanikust ja riigitegelasest; sõjaväelase kohta vaata artiklit August Jakobson (sõjaväelane), vaimuliku kohta vaata artiklit August Jakobson (vaimulik)
August Jakobson, u 1920
Sünninimi Augustin Jakobson
Sünniaeg 2. september 1904
Kännu küla, Rääma vald, Venemaa Keisririik
Surmaaeg 23. mai 1963 (58-aastaselt)
Tallinn, Eesti NSV
Rahvus eestlane
Tegevusala kirjanik, poliitik
Autogramm
August Jakobsoni haud

August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson; 2. september 1904 Pärnu – 23. mai 1963 Tallinn) oli eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit töölisperekonnast, Kännu külast Rääma vallast[1], lõpetas ta 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi, õppis Tartu Ülikoolis 1926–1929 majandus- ja 1931–1935 arstiteadust. Valiti 1939 Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. Teise maailmasõja ajal korraldas ta NSV Liidu tagalas eesti kirjanduselu. 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja. August Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev", mis võitis peaauhinna (60 000 marka) Looduse kirjastuse esimesel romaanivõistlusel. Kohati venitatud romaanidest on kunstiliselt tihedamad novellid.

Pärast sõda kirjutas ta peamiselt näidendeid, mis kajastavad ühiskonna võitlust kindlalt klassipositsioonilt. Tema näidendeid mängiti oma ajal kogu NSV Liidus.

Tema esikteos oli tükk aega keelatud raamatute nimistus.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vaeste-Patuste alev" (1927), kujutab töölis- ja agulielu
  • "Tuhkur hobune" (1928–1933), romaanitsükkel
  • "Kolme vaeva tee" (1930), psühholoogiline romaan
  • "Andruksonide suguvõsa" (1931–1934), ajalooaineline romaanitsükkel
  • "Vana kaardivägi" (1935)
  • "Metsalise rada" (1936)
  • "Uus inimene" (1938)
  • "Igavesed eestlased" (1937–1940), romaanitsükkel

Novellikogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Joonatan Hingemaa eksirännakud" (1930)
  • "Kotkapoeg" (1932)
  • "Reisijad lõppjaamas" (1934)
  • "Reamees Mattias" (1935)
  • "Üksiklased" (1935)
  • "Esimesed meheteod" (1936)
  • "Mälestusi laulvast kuldnokast" (1939)

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Viirastused" (1939)
  • "Elu tsitadellis" (1946)
  • "Võitlus rindejooneta" (1947)
  • "Rooste" (1948)
  • "Kaks leeri" (1948)
  • "Meie elu" (1949)
  • "Öö ja päeva piiril" (1950)
  • "Šaakalid" (1952)
  • "Kaitseingel Nebraskast" (1953)
  • "Suremine" (1953)
  • "Vana tamm" (1955)

Lühiproosakogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tules ja veres" (1942, Moskva)
  • "Hiiglaste tee" (1944, Leningrad)
  • "Sadam udu taga" (1945)
  • "Aovalgus" (1946)
  • "Tulikuum päev" (1949)
  • "Kasvutung" (1949)

Muinasjutukogu[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Ööbik ja vaskuss" (1947)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Vaeste-patuste alev. 1927.
  2. ↑ "Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest arhiivist". Koostanud Piret Noorhani. Eesti Kirjandusmuuseum 2003.
  3. ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus AUGUST JAKOBSONILE Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetuse andmise kohta, Punaväelane: Punaarmee [7. laskurdiviisi] poliitosakonna ajaleht, 7 november 1947

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Eduard Päll 		Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1950–1958 		Järgnev
Johan Eichfeld
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=August_Jakobson&oldid=6619316"