Astrahan

Astrahan
vene	Астрахань
	Astrahani kreml
	Astrahani lipp Astrahani vapp
Pindala	500 km²
Elanikke	468 842 (1.01.2023)
Koordinaadid	46° 21′ N, 48° 2′ E

Astrahan on linn Venemaa lõunaosas, Astrahani oblasti keskus. Linn asub Volga jõe deltas 11 saarel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna on esmamainitud 1333. aastal Hadži-Tarhani nime all. Sellest nimest on tulnud ka linna tänapäevane nimi. Kuid linn ise on vanem. Oletatavasti asutati see 13. sajandi teisel poolel, mil seda piirkonda valitsenud Kuldhordi juhtkond pöördus islamisse. Hadži-Tarhan asus tänapäeva Astrahanist umbes 12 km ülesvoolu.

Juba 1254 külastas seda kanti flaami frantsiskaani munk Rubroecki Willem ja nimetas Volga vasakul kaldal Batu-khaani vanima poja Sartak-khaani talvekorterit. Esiteks pole teada, kas see asula ikka oli tänapäeva Astrahani asukohas, ja teiseks pole kindel, et seda asulat aasta ringi kasutati.

Astrahan asus kahe kaubatee ristumiskohal: üks neist oli veetee mööda Volgat ja teine maatee mööda Kaspia põhjarannikut. Sellepärast sai temast ruttu Kuldhordi ärikeskus.

1395. aasta talvel lähenesid linnale Timuri väed. Linna kaitseks rajasid kohalikud elanikud paksu jää tükkidest kiiresti kõrge seina. Kuid linnavõimud alistusid lahinguta, jäädes uskuma Timuri lubadust säästa linna ja selle elanikke. Kuid Timur andis linna oma vägedele röövida, seejärel käskis linna põlema panna ja lõpuks hävitada. Hiljem ehitati linn üles uude, praegusse asukohta.

Aastatel 1459–1556 oli linn Astrahani khaaniriigi pealinn. Khaaniriik ei olnud sisemiselt tugev ning Astrahan kujunes tüliõunaks Osmanite riigi, Krimmi khaaniriigi ja Nogai hordi vahel. Viimased khaanid nägid oma peavaenlast Venemaas, mistõttu Venemaa tollane tsaar Ivan Julm laskis Astrahani 1552. ja 1556. aastal vallutada. Esimesel korral pani Ivan ametisse uue khaani, kes talle truudust vandus, aga kuna seegi pöördus kohe Venemaa vastu, laskis Ivan khaaniriigi teist korda vallutada, likvideeris selle ja ühendas selle maad Venemaaga.

Peeter I tegi linnast oma mereväebaasi Pärsia vastu. Linnaõigused sai 1717. aastal.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Astrahanis valitseb parasvöötme mandriline kliima. Talvel on sademeid vähe, sajab vihma, lörtsi või lund, mis sulab ruttu. Tänu idatuultele on suvi kuiv ja tolmune ning talv jahe. Talv algab 15.–20. novembril, suvi (aeg, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle +15 °C) algab mai esimestel päevadel ning kestab neli ja pool kuud.

Aasta keskmine õhutemperatuur on +10,5 °C. Kõige külmem kuu on veebruar keskmise õhutemperatuuriga –3,7 °C ja kõige soojem kuu on juuli keskmise õhutemperatuuriga +25,6 °C. Kõige kõrgemad temperatuurid on registreeritud juulis (+41,0 °C) ja augustis (+40,8 °C), absoluutsed maksimumid on olnud kõige madalamad jaanuaris (+14,0 °C) ja detsembris (+16,4 °C). Kõige madalamad temperatuurid on registreeritud veebruaris (–33,8 °C) ja jaanuaris (–31,8 °C), absoluutne miinimum on olnud kõige kõrgem juulis (+10,1 °C).^[1]

Sademeid aastas on keskmiselt 233 mm. Kõige rohkem sajab mais (28 mm) ja juunis (25 mm), kõige vähem veebruaris (12 mm)^[1]. Aasta keskmine õhuniiskus on 70%.

Aasta keskmine tuule kiirus on 2,8 m/s.

Statistilisi ilmaandmeid kogutakse alates 1745. aastast. Esialgu tegid seda lihtsalt asjaarmastajad. Esimene ilmajaam avati Astrahanis 1888. aastal. 1934 laiendati selle tegevust Volga jõe seisundi jälgimise ja prognoosimise võrra.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas oli 2005. aastal 501 300, 2006. aastal 499 000, 2009. aastal 504 100 ja 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 520 700 elanikku.

72% linnaelanikest on venelased, märksa vähem on kasahhe (12,8%), tatarlasi (7,2%), ukrainlasi (1,9%), kalmõkke (0,8%).^[2] Kokku elab Astrahanis rohkem kui saja rahvuse esindajaid.^[3]