Aspazija

Allikas: Vikipeedia
Aspazija

Aspazija (õieti Elza Pliekšāne, sünninimi Johanna Emīlija Lizete Rozenberga, ka Elza Rozenberga; 16. märts 18655. november 1943) oli läti luuletaja ja näitekirjanik. Tema abikaasa oli Rainis.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aspazija sündis ja kasvas jõukas talunikuperes Jelgava lähedal. Osaledes liikumise Uus Vool (Jaunā strāva) tegevuses, tutvus ta Jānis Pliekšānsi ehk Rainisega, kes oli üks liikumise juhte. Nad abiellusid 1897. aastal. Lühikest aega elasid nad Leedus Panevėžysis. Kui Rainis arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks (1897–1903) Venemaale pagendusse, järgnes Aspazija talle. Hiljem naasid mõlemad Lätisse.

Pärast 1905. aasta revolutsiooni puhkemist põgenesid Aspazija ja Rainis arreteerimise kartuses Šveitsi, kus elasid 1905–1920. Pärast I maailmasõja lõppu naasid nad iseseisvasse Lätisse. Aspazija oli tegev naisliikumises ning astus ka Läti Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Aspazija esimesed kirjutised on realistlikud, ent enamik tema loomingust võib liigitada uusromantismi alla. Leidub nostalgilisi tagasivaateid minevikule, näiteks näidendi "Vaidelote" (1894) tegevus toimub 14. sajandil Leedu suurvürstiriigis.

Aspazija tuntumate teoste hulka kuulub näidend "Hõbelinik" ("Sidraba šķidrauts", 1905).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Atriebēja" (1887)
  • "Vaidelote" (lavastatud 1894)
  • "Zaudētās tiesības" (lavastatud 1894; eesti keeles "Kaotatud õigused", tõlkinud Mart Pukits; Tartu: J. Mäesepp, 1909)
  • "Ragana" (lavastatud 1895)
  • "Neaizsniegts mērķis" (lavastatud 1895)
  • "Zeltīte" (1901)
  • "Sidraba šķidrauts" (1903, lavastatud 1905)
  • "Aspazija" (1923)
  • "Boass un Rute" (1925)
  • "Torņa cēlājs" (1927)
  • "Zalša līgava" (1928)
  • "Jānis Ziemelis" (1931)
  • "Pūcesspieģelis" (lavastatud 1932)
  • "Velna nauda" (1933)

Luulekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sarkanās puķes" (1897)
  • "Dvēseles krēsla" (1904)
  • "Saulainais stūrītis" (1910)
  • "Ziedu klēpis" (1911)
  • "Izplesti spārni" (1920)
  • "Raganu nakts" (1923)
  • "Trejkrāsaina saule" (1926)
  • "Asteru laikā" (1928)
  • "Dvēseles ceļojums" (1933)
  • "Kaisītās rozes" (1936)
  • "Zem vakara zvaigznes" (1942)

Proosa[muuda | muuda lähteteksti]

  • "No atzīšanas koka" (1919)
  • "Zila debess" (1924)
  • "Zelta mākoņi" (1928)
  • "Rudens lakstīgala" (1933)