Arthur Jensen

Allikas: Vikipeedia

Arthur Robert Jensen (24. august 1923 San Diego, California – 22. oktoober 2012 Kelseyville, California) oli USA psühholoog.

Jensen oli hariduspsühholoogia professor California Ülikoolis Berkeleys.[1][2] Jensen on tuntud oma töö poolest psühhomeetrias ja eristavas psühholoogias, mis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks inimesed üksteisest erinevad.

Ta oli suur pärilikkuse positsiooni pooldaja geenide ja keskkonna debatis, st ta arvas, et geneetika mängib olulist rolli selliste käitumuslike seadumuste juures nagu intelligentsus ja isiksus. Ta kirjutas üle 400 teadusartikli[3] ning tegutses toimetajana teadusajakirjades Intelligence ja Personality and Individual Differences. [4]

Jensenit on peetud viiekümne 20. sajandi tähtsama psühholoogi hulka kuuluvaks. [5] Tema tööd on tekitanud ka poleemikat, peamiselt järelduste tõttu, mis puudutavad intelligentsuse rassiliste erinevuste põhjusi.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Jensen sündis 24. augustil 1923 San Diegos Linda Mary ja Arthur Alfred Jenseni perekonnas. Tema isa omas ja juhtis puidu- ja ehitusmaterjalide töökoda. [6] Tema isapoolsed vanavanemad olid taani immigrandid, ta ema aga oli ühelt poolt poola juudi ja teiselt poolt saksa päritolu. [7]

Ta sai uurijaks ja professoriks California Ülikoolis Berkeleys, kus ta keskendus individuaalsetele erinevustele õppimises, eriti kultuuri, arengu ja geneetika mõjudele intelligentsusele ja õppimisele. Suur osa tema tööst keskendub kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate õpilaste õpiraskustele. 2003. aastal sai ta Kistleri auhinna oma originaalse panuse eest valdkonda, mis aitas mõista seoseid inimgenoomi ja inimühiskonna vahel. 2006. aastal sai Jensen elutöö auhinna International Society for Intelligence Researchilt.[8]

Läbi elu oli Jensenil huvi klassikalise muusika vastu ning lapsepõlves meeldis talle mõte ühel päeval dirigendiks saamisest. 14-aastaselt dirigeeris ta ansamblit, mis võitis San Fransiscos peetud üleriigilise võistluse. Pärast Berkeley lõpetamist kolis ta New Yorki peamiselt sellepärast, et olla dirigent Arturo Toscanini läheduses. Ühtlasi oli ta väga huvitatud Gandhi elust ning andis välja seni kirjastamata raamatupikkuse käsikirja tema elust. San Diegos elamise ajal töötas Jensen sotsiaaltöötajana.

Jensen suri 22. oktoobril 2012 89-aastaselt oma kodus Kelseyville’is California osariigis.

IQ ja akadeemilised saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Jenseni huvi erinevuste vastu õppimises viis ta suuremahulise koolilaste testimiseni. Tulemuste alusel eristas ta kaht tüüpi õpivõimekust. I tasand ehk assotsiatiivne õppimine on defineeritav kui info meeldejätmine ning mehaaniline lihtsate faktide ja oskuste õppimine. II tasand ehk kontseptuaalne õppimine on jämedalt öeldes võime saadud infoga manipuleerida ja seda üle kanda, ehk võimekus probleeme lahendada. Hiljem oli Jensen oluline intelligentsuse üldfaktori kontseptsiooni eestkõneleja; see kontseptsioon sarnaneb olemuselt tema II tasandi õppimisega. Üldine faktor ehk g on abstraktsioon, mis tuleneb vaatlustest, mille põhjal igat liiki kognitiivsete testide tulemused korreleeruvad üksteisega positiivselt.

Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine ehk meeldejätmisvõime on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalset mõtlemist ehk sünteesivõimet esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on Ameerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased. [9]

Jenseni kõige rohkem vaidlusi tekitanud töö avaldati 1969. aastal ajakirjas Harvard Educational Review, selle pealkiri oli “How Much Can We Boost IQ and Scholastic Achievement?“ (Kui palju on võimalik parandada IQ-d ja sooritust koolis). Selles järeldati muu hulgas, et programmid, mis olid välja töötatud Aafrika-Ameerika laste IQ tõstmiseks, on läbi kukkunud ning suure tõenäosusega ei olegi seda kunagi võimalik saavutada, sest Jenseni hinnangul oli 80% IQ variatiivsusest määratud geneetilistest ja ülejäänud osa keskkondlikest teguritest. [10] Jenseni töö pälvis väga palju kriitikat. Pärast artikli avaldamist toimus suur tudengite protestiaktsioon Jenseni ülikooli tööruumide juures. Kirjastaja ei andnud Jensenile eksemplare oma artiklist, samuti ei lubatud tal vastata oma töö kriitikale.

Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning ta ei ole kunagi väitnud, et mustanahalistel on loomu poolest madalam intelligents, vaid et sellele väitele ei leidu praegu piisavat teaduslikku põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. (Jensen, 1981a, p. 213).

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "The g Factor: The Science of Mental Ability" (1998) on raamat intelligentsuse üldfaktorist (g). Raamat käsitleb g ajalugu ja intelligentsusteemalisi mudeleid ning g bioloogilisi korrelaate, selle päritavust ja praktilist ennustusvõimet.
  • "Clocking the Mind : Mental Chronometry and Individual Differences" (2006) käsitleb mentaalset kronomeetriat ning räägib tehnikatest, millega saab mõõta aju informatsioonitöötluse kiirust. Jensen väidab, et mentaalne kronomeetria (võrreldes IQ-ga) esindab tõelist vaimse võimekuse loodusteaduslikku käsitlust.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Arthur R. Jensen Dies at 89; Set Off Debate About I.Q.". New York Times. 2012-11-01. Retrieved 2012-11-02. "Arthur R. Jensen, an educational psychologist who ignited an international firestorm with a 1969 article suggesting that the gap in intelligence-test scores between black and white students might be rooted in genetic differences between the races, died on Oct. 22 at his home in Kelseyville, Calif. He was 89. ..."
  2. Arthur Jensen. Journal of Educational and Behavioral Statistics. Retrieved 2010-06-05.
  3. http://www.isteve.com/jensen.htm Sailer 1998
  4. Intelligence and Personality and Individual Differences publisher's pages.
  5. Jensen is listed in a study by Haggblom et al. (2002), of the 100 most eminent psychologists of the twentieth century, at number 47.
  6. Current biography yearbook – H.W. Wilson Company – Google Books. Books.google.ca. Retrieved 2012-10-28.
  7. Jensen, Arthur Robert; Miele, Frank (2002). Intelligence, race, and genetics: conversations with Arthur R. Jensen (illustrated ed.). Westview Press. p. 242. ISBN 978-0-8133-4008-1.
  8. ISIR Lifetime Achievement Award https://web.archive.org/web/20130821005557/http://www.isironline.org/meeting/awards.html
  9. Encyclopedia of Psychology
  10. "High Impact Science and the Case of Arthur Jensen". 9 October 1978. Retrieved 27 January 2012.