Armeenia kiri

Allikas: Vikipeedia
14. sajandi tekst bolorgiris
Vanaarmeenia käsikiri 5. või 6. sajandist
Varakeskaegne käsikiri
Käsikiri 1193. aastast. Waltersi Kunstimuuseum
17. sajandi käsikiri. Getty muuseum

Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405406 Mesrop Maštotsh. Algsele 36 tähele on hiljem lisatud Օ, Ֆ, Ու ja և.

Kirjutatakse vasakult paremale. Kasutusel on suurtähed ja väiketähed.

Armeenia kirja on kasutatud vanaarmeenia keele, keskarmeenia keele ja uusarmeenia keele (armeenia keele (idaarmeenia kirjakeel ja läänearmeenia kirjakeel) ülesmärkimiseks. Aastatel 1921–1928 kasutati kurdi keele ülesmärkimiseks Nõukogude aladel kurdi armeenia tähestikku.

Unicode'i koodid armeenia tähtede ülesmärkimiseks on U+0530 – U+058F ja U+FB13 – U+FB17.

Armeenia kirja tähis ISO 15924 järgi on Armn.

Tähed[muuda | muuda lähteteksti]

Armeenia kirja tähed on tähestiku järjekorras järgmised[1]:

Täht Nimetus Hääldus (IPA)) Trans-
lite-
ratsioon
Arv-
väär-
tus
Tra-
dits.
kirja-
viis
Re-
form.
kirja-
viis
Hääldus Vana-
armee-
nia
Ida-
armee-
nia
Lääne-
armee-
nia
Klassi-
kaline
ISO 9985
Vana-
armee-
nia
Ida-
armee-
nia
Lääne-
armee-
nia
Աա (a) այբ (ajb) [aɪb] [aɪpʰ] [ɑ] a 1
Բբ (b) բեն (ben) [bɛn] [pʰɛn] [b] [pʰ] b 2
Գգ (g) գիմ (gim) [gim] [kʰim] [g] [kʰ] g 3
Դդ (d) դա (da) [dɑ] [tʰɑ] [d] [tʰ] d 4
Եե (e, sõna alguses je) եչ (jetšh) [jɛtʃʰ] [ɛ]}}, sõna alguses või vokaali järel [jɛ]1 e 5
Զզ (z) զա (za) [zɑ] [z] z 6
Էէ (e) է (e) [ɛː] [ɛ] [ɛː] [ɛ] ē ê 7
Ըը (õ) ըթ (õth) [ətʰ] [ə] ə ë 8
Թթ (th) թօ թո (tho) [tʰo] [tʰ] t‘ 9
Ժժ (ž) ժէ ժե (že) [ʒɛː] [ʒɛ] [ʒ] ž 10
Իի (i) ինի (ini) [ini] [i] i 20
Լլ (l) լիւն լյուն (ljun) [lʏn]² [l] l 30
Խխ (h, vokaalide vahel või sõna lõpus vokaali järel hh) խէ խե (he) [χɛː] [χɛ] [χ] x 40
Ծծ (ts) ծա (tsa) [tsɑ] [tsʼɑ] [dzɑ] [ts] [tsʼ] [dz] c ç 50
Կկ (k) կեն (ken) [kɛn] [kʼɛn] [gɛn] [k] [kʼ] [g] k 60
Հհ (h) հօ հո (ho) [ho] [h] h 70
Ձձ (dz) ձա (dza) [dzɑ] [tsʰɑ] [dz] [tsʰ] j 80
Ղղ (gh) ղատ (ghat) [ɮɑt] [ʁɑtʼ] [ʁɑd] [l] või [ɮ] [ʁ] ł ġ 90
Ճճ () ճէ ճե (tše) [tʃɛː] [tʃʼɛ] [ʤɛ] [tʃ] [tʃʼ] [ʤ] č č̣ 100
Մմ (m) մեն (men) [mɛn] [m] m 200
Յյ (j) յի (ji) հի (hi) [ji] [hi] [j] [h]³, [j] y 300
Նն (n) նու (nu) [nu] [n] n 400
Շշ (š) շա (ša) [ʃɑ] [ʃ] š 500
Ոո (o, sõna alguses tavaliselt vo) ո (vo) [o] [vo] [o], sõna alguses [vo]4 o 600
Չչ (tšh) չա (tšha) [tʃʰɑ] [tʃʰ] č‘ č 700
Պպ (p) պէ պե (pe) [pɛː] [pʼɛ] [bɛ] [p] [pʼ] [b] p 800
Ջջ () ջէ ջե (dže) [ʤɛː] [ʤɛ] [tʃʰɛ] [ʤ] [tʃʰ] ǰ 900
Ռռ (r) ռա (ra) [rɑ] [ɾɑ] [r] [ɾ] 1000
Սս (s) սէ սե (se) [sɛː] [sɛ] [s] s 2000
Վվ (v) վեւ վեվ (vev) [vɛv] [v] v 3000
Տտ (t) տիւն տյուն (tjun') [tʏn] [tʼʏn]5 [dʏn] [t] [tʼ] [d] t 4000
Րր (r) րէ րե (re) [ɹɛː] [ɹɛ]6 [ɾɛ] [ɹ]6 [ɾ] r 5000
Ցց (tsh) ցօ ցո (tsho) [tsʰo] [tsʰ] c‘ 6000
Ււ (w) հիւն 7 [hʏn] [w] [v]8 u 7000
Փփ (ph) փիւր փյուր (phjur) [pʰʏɹ]9 [pʰʏɾ] [pʰ] p‘ 8000
Քք (kh) քէ քե (khe) [kʰɛː] [kʰɛ] [kʰ] k‘ 9000
Եվևեւ (ev, sõna alguses või vokaali järel jev) եւ և (jev) [ev] [ev] ev -
Օօ (o) օ (o) [o] [o] ô ò -
Ֆֆ (f) ֆէ ֆե (fe) [fɛː] [fɛ] [f] f -

Hääldus:

  • Idaarmeenia tähestik
  • Läänearmeenia tähestik

Märkused tabeli juurde[muuda | muuda lähteteksti]

Ülakirjas h ([ʰ]) tähistab aspiratsiooni; ülakoma [’] tähistab ejektiivset (abruptiivset) hääldust.

  1. Sõna alguses ye [jɛ], teistel juhtudel e [ɛ]. Asi on selles, et y [j] langeb liitsõnade sees välja, näiteks եղբայր (ełbayr, [jɛʀˈbajɹ], jeghbajr 'vend', kuid մորեղբայր (morełbayr, [moɹɛʀˈbajɹ], morerbajr 'emapoolne onu').
  2. Pärast 1922. aasta armeenia kirjaviisireformi hääldatakse tähe <լ> nimetust [lyun].
  3. Ainult traditsioonilises kirjaviisis sõna või morfeemi alguses.
  4. Sõna alguses vo [vo], teistel juhtudel o [o]. Häälik [v] langeb liitsõnades välja, näiteks որդի (ordi, [voɹˈtʰi], vordi 'poeg'), kuid քեռորդի (k‘eṙordi, [kʰeroɹˈtʰi], kherordi 'emapoolne onupoeg'.
  5. Reformitud tähestikus hääldatakse tähe տ nimetust [tʼyun].
  6. Ainult Iraani armeenlased hääldavad [ɹ]; Armeenia idaarmeenlaste keeles muutus vanaarmeenia [ɹ] (ր) häälikuks [ɾ].
  7. Reformitud kirjaviisis asendati see täht täheühendiga ու, mida loetakse [u].
  8. Tavaliselt loetakse [v], kuid on erandeid. Vanarmeenia keeles loetakse ühendit աւ, millele järgneb konsonant, [au], näiteks աւր (awr, [auɹ], avr 'päev'). (Keskajal hakati seda sõna hääldama [oɹ] ja alates 13. sajandist kirjutatakse աւր (ōr, or). Ühendit ու, mida algul hääldati [ov] või [ou], hakati hääldama [u]; ühendit իւ (iw) hääldatakse [ju] (reformitud kirjaviisis asendati իւ յու-ga).
  9. Reformitud tähestikus hääldatakse tähe փ nimetust [pʰjuɾ].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tähe ja selle nimetuse juures on kursiivis antud armeenia-eesti transkriptsioon.