Argo Laev
Argo Laev oli lõunataeva tähtkuju.
Tähtkuju oli tuntud Vana-Kreeka astronoomidele, kes võisid selle üle võtta Vana-Egiptusest. See oli üks Ptolemaiose Almagestis kirjeldatud 48st tähtkujust ja ainus Almagestis kirjeldatud tähtkuju, mis ei kuulu 88 tänapäeva tähtkuju hulka.[1]
Argo Laev oli 28 % suurem kui suuruselt järgmine tähtkuju Hüdra ning see sisaldas umbes 829 tähte.[2] Uusaja astronoomid pidasid seda suuruse tõttu kohmakaks ning 1763. aastal moodustas Prantsuse astronoom Nicolas Louis de Lacaille Argo Laevast Kiilu, Ahtri ja Purjede tähtkujud.[3] Argo Laev jäi uute tähtkujudega paralleelselt kasutusse. 1841. ja 1844. aastal tegi Inglise astronoom John Herschel ettepaneku lõpetada Argo Laeva tähtkuju kasutamine ja asendada see permanentselt de Lacaille'i kirjeldatud tähtkujudega, kuid nende paralleelne kasutus jätkus kuni 20. sajandini. 1930. aastal avaldas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon 88 tänapäeva tähtkuju piirid ning Argo Laeva ei peetud enam ametlikult tähtkujuks.[2]
Ado Grenzsteini taevakaardil on Argo Laeva nimetatud Lennukiks.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Constellation". Swinburne University of Technology. Vaadatud 24. august 2020.
- ↑ 2,0 2,1 "How Many Stars in the Ancient Constellation Argo Navis?". National Radio Astronomy Observatory. Vaadatud 24. august 2020.
- ↑ "Argo Navis". Ian Ridpath. Vaadatud 24. august 2020.