Antonio Stradivari

Allikas: Vikipeedia
Antonio Stradivari
Stradivari viiul

Antonio Stradivari (ladinapäraselt Stradivarius, lühendatult Strad; 1644 Cremona18. detsember 1737 Cremona) oli kuulus itaalia viiulimeister.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Antonio Stradivari isa oli Alessandro Stradivari ja ema Anna Moroni. Antonio täpne sünniaeg ei ole teada, kuid arvatavasti nägi ta ilmavalgust 1644. aastal.

Ilmselt töötas ja õppis Antonio aastatel 16581654 Nicola Amati juures, kuid tõendeid selle kohta pole säilinud.

Juulis 1667 abiellus Antonio Stradivari noore lese Francesca Feraboschimiga, kellega ta sai kuus last. 1698. aastal Francesca suri. 1699. aastal abiellus Antonio uuesti, Antonia Maria Zambelliga, kellega ta sai veel viis last.

Antonio Stradivari suri 1737. aastal Cremonas ja maeti San Domenico kirikusse. 1868. aastal, kui kirikut lammutati, tuli põrandaplaatide alt välja Stradivaride perekonna hauaplaat. Nende säilmed sängitati ümber ning tollastel andmetel polnud võimalik Antonio säilmeid temaga samas hauas olnud sugulaste omadest eristada.

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Antonio Stradivari valmistas umbes 450 viiulit, peale selle vioolasid, tšellosid, kontrabasse ja isegi kitarre ning ühe harfi. Kokku valmistas ta elu jooksul 1101 keelpilli. Nendest umbes 650 on säilinud ja tänini mängukõlblikud. Osa Stradivari pille on hoiul muuseumides, osal mängivad kuulsad viiuldajad ja osa on erakogudes.

Viis läbi aegade kõige kallimalt müüdud muusikainstrumenti on just nimelt Stradivari viiulid: nende eest on makstud üle poolteise miljoni USA dollari. Kalleima viiuli eest maksti 16. juulil 2006 Christie oksjonil 3 544 000 dollarit.

Kõige ilusamad Stradivari viiulid on valmistatud aastatel 16981725. Tuntuimad neist on Soil (1714) ja Alard (1715). Pärast 1730. aastat valminud viiuleist on osa tema poegade Omobono ja Francesco kätetööd, ehkki neil on Antonio signatuur.

Viiulimeistrina eksperimenteeris Stradivari palju, mistõttu eristuvad tema viiulid Amati omadest. Ta muutis viiuli kaarestut, jälgis märksa hoolikamalt puidu paksust eri kohtades ja kasutas teist värvi värnitsat.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]