Algus

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib mingi asja või tegevuse esimesest otsast; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Alguskoht; filmi kohta vaata artiklit Algus (film 2010); kategooriateooria mõiste kohta vaata artiklit Algus (matemaatika)

Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.

Alguse vastand on lõpp.

Ajaline algus[muuda | muuda lähteteksti]

Algus on protsessi kõige varasem hetk.

Teo algusele eelneb otsus.

Vaba algus[muuda | muuda lähteteksti]

Immanuel Kant pidas vabaduse eelduseks alguseta põhjuslikkust (tegijapõhjuslikkus). Looduslikult paratamatu põhjuslikkuse puhul peab põhjus tagajärjele eelnema, vaba põhjuslikkuse puhul ei ole põhjuse ja tagajärje suhe ajaline. Ajalises sündmuste järgnevuses algust ei ole, kuid teol on vaba algus.

Ruumiline algus[muuda | muuda lähteteksti]

Ruumilisest algusest saab rääkida näiteks niidi ja tänava puhul.

Lineaarse kirjapandud teksti juures on oluline, kust tuleb lugemist alustada.

Kõiksuse algus[muuda | muuda lähteteksti]

Teadus[muuda | muuda lähteteksti]

Loodusteaduses tegeleb Universumi algusega teaduslik kosmoloogia. Tänapäeval peetakse Universumi alguseks Suurt Pauku, millega tekkisid nii ruum kui ka aeg. Arusaamine algab Plancki ajast. Mis oli "enne" seda, selle kohta ei osata midagi selget öelda. Kõnekeeles nimetatakse seda eimiskiks.

Filosoofia[muuda | muuda lähteteksti]

Immanuel Kanti järgi ei ole maailma algus meelelisuse seaduste järgi mõeldav.

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudes usundites räägib algusest loomislugu.

Esituse alguse probleem filosoofias[muuda | muuda lähteteksti]

Georg Friedrich Hegeli järgi ei ole filosoofial väliseid eeldusi, mistõttu filosoofia algus peab ise olema eeldus "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 1).

Tsitaate[muuda | muuda lähteteksti]