Alfred Suur
|
See artikkel räägib kuningast; Donizetti ooperi kohta vaata artiklit Alfred Suur (ooper) |
Alfred Suur (849 – 26. oktoober 899, vanainglise keeles Ælfrēd või Ælfrǣd) oli Wessexi kuningas aastail 871–899 ja Inglismaa kuningriigi kuningas aastail 878–899.
Alfred kaitses Inglismaa lõunaosa anglosaksi kuningriike viikingite rünnakute eest, saades selle eest seni ainsa Inglismaa kuningana lisanime Suur. Alfred Suur oli esimene läänesakside kuningas, kes nimetas ennast anglosakside kuningaks.
Taanlaste invasioon[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 865 saabus Inglismaale viikingite suur armee, mida anglosaksid kirjeldasid kui Suur paganate armee. Seda tugevdas aastal 871 Suur suvearmee. Kümne aasta jooksul langesid peaaegu kõik anglosaksi kuningriigid sissetungijate kätte: Northumbria aastal 867, East Anglia aastal 869 ja peaaegu kogu Mercia aastatel 874-77. Vaid Wessexi kuningriik suutis ellu jääda.
878. aasta jõuluajal ründasid viikingid Alfredi võimukeskust Chippenhami ning too oli sunnitud põgenema. Märtsis 878 ehitas Wessexi anglosaksi kuningas Alfred Suur väheste meestega linnuse Athelneysse, sügaval peidus Somerseti soodes. Ta kasutas seda baasina, kust viikingeid rünnata. Mais 878 pani ta kokku Somerseti, Wiltshire'i ja Hampshire'i inimestest moodustatud armee, mis võitis viikingite armeed Edingtoni lahingus. Viikingid taganesid oma linnusesse ja Alfred asus seda piirama. Lõpuks andsid taanlased alla ja nende juht Guthrum nõustus taanduma Wessexist ja ennast ristiusku ristida laskma. Ametlik tseremoonia viidi läbi mõned päevad hiljem Wedmore'is. Siis järgnes rahuleping Alfredi ja Guthrumi vahel, milles oli mitmeid sätteid, sealhulgas piiride määratlemine alale, mida pidid valitsema taanlased (mis sai tuntuks kui Danelaw), ja alale, mida Wessex. Wessexi kuningriik kontrollis 878. aastast osa keskmaast ja kogu lõunat (väljaarvatud Cornwall, mis oli ikka veel brittide käes), samas taanlased hoidsid Inglismaa East Angliat ja põhjaosa.
Wessexi valitsejana[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast võitu Edingtonis ja sellele järgnenud rahulepingut asus Alfred muutma oma Wessexi kuningriiki pideval sõjajalal olevaks ühiskonnaks. Alfred otsustas asutada Wessexi keskusena Winchesteri. Ta ehitas laevastiku, korraldas ümber armee ja püstitas kindlustatud linnade (burh) süsteemi. Ta kasutas oma burhide jaoks peamiselt vanu Rooma linnu, kuna ta suutis ümber ehitada ja kindlustada nende olemasolevad kindlustusi. Burhide ja alalise armee säilitamiseks kehtestas ta maksusüsteemi (Burghal Hidage). Need burhid tegutsesid kaitseehitistena. Viikingid ei suutnud seejärel ületada suuri Wessexi osi: Anglosaksi kroonika teatab, et Taani rüüstajaid võideti, kui need püüdsid rünnata Chichesteri burhi. Burhid, kuigi peamiselt mõeldud kaitseehitisteks, olid ka ärikeskused, meelitades ettevõtjaid ja turge ohutu varjupaigana, ning need pakkusid kindlat kohta kuninga rahapajale.
Uus laine Taani sissetungijaid saabus aastal 891, kellega liitus ka Guthrum ja alustasid sõjategevuse, rünnates Rochesteri Kentis. Kenti kuningriik oli üks seitsmest traditsioonilisest anglosaksi kuningriigist, kuid see kaotas oma iseseisvuse 8. sajandil, kui sellest sai Mercia alamkuningriik. 9. sajandil sai sellest Wessexi alamkuningriik ja 10. sajandil sai see Wessexi juhtimisel loodud ühendatud Inglismaa kuningriigi osaks. Sõjategevus kestis üle 3 aasta. Alfredi uus kaitsesüsteem siiski töötas ja lõpuks surus see taanlased maha: need loobusid ja kadusid suvel 896.
Inglismaa kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]
Sõjategevuse lõppedes toimusid läbirääkimised Alfred Suure ja Guthrumi vahel, mille tulemusel määratleti taanlaste ja anglosakside alade piirid ja moodustus algne anglosakside Inglismaa kuningriik, mis hõlmas Wessexit, Merciat ja Kenti, Lõuna-Inglismaal.
Isiklikku ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]
Alfred Suur oli abielus Mercia valitsejadünastiast pärit Ealhswithiga, nende järglased:
- Æthelflæd, kes oli abielus (884) Merciat Wessexi ülemvõimu all valitsenud Lord Æthelrediga ja kes valitses Merciat peale abikaasa haigestumist. Pärast Æthelredi surma aastal 911 valitses Æthelflæd Merciat, kui 'mertsialaste emand',
- Edward Vanem, Inglismaa kuningas (valitses 899–924).
- Ælfthryth, kes oli abielus Flandria krahvi (879-918) Balduin II-ga, Wessexi kuninga (839–858) Æthelwulfi ja Wessexi kuninga (858–860) Æthelbaldi ning Flandria krahvi Balduin I lese Judithi pojaga
Alfred Suure elu on kirjeldanud Walesi piiskop ja õpetlane Asser oma 10. sajandil kirjutatud teoses. Alfred oli haritud mees, kes edendas haridust ja parandas oma kuningriigi õigussüsteemi ning sõjalist korraldust.
Osa katoliiklasi peab Alfred Suurt pühakuks, kuigi teda pole ametlikult kunagi pühakuks kuulutatud. Anglikaani kirikute ühendus austab Alfred Suurt pühakuna, pidades tema mälestuspäeva 26. oktoobril.
| Eelnev uus tiitel |
Inglismaa kuningas 871–899 |
Järgnev Edward Vanem |
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Alfred the Great seisuga 30.05.2011.