Aimée Beekman

Allikas: Vikipeedia
Vladimir ja Aimée Beekmani hauaplats Rahumäe kalmistul

Aimée Beekman (/ɛˈmeː/, aastani 1953 Aimée Malla [1]; sündinud 20. aprillil 1933 Tallinnas) on eesti kirjanik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aimée Beekman lõpetas 1956. aastal Üleliidulise Kinematograafiainstituudi, töötas 19561960 Tallinnfilmis peaoperaatorina ning on alates sellest ajast tegutsenud vabakutselise kirjanikuna.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa oli kirjanik ja tõlkija Vladimir Beekman.

Vahel on väidetud, et Aimée Beekmani eesnime ametlik kuju olevat Aime, kuid see ei vasta tõele – selle segaduse on tekitanud nime transkribeerimine vene keelde dokumentides. [2]

Teosed [3][muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Väikesed inimesed" (1964)
  • "Kaevupeegel" (1966)
  • "Valgete vareste parv" (1967)
  • "Kartulikuljused" (1968)
  • "Väntorel" (1970)
  • "Keeluala" (1971)
  • "Vanad lapsed" (1972)
  • "Kuradilill" (1973)
  • "Viinakuu" (1975)
  • "Sugupuu" (1977)
  • "Valikuvõimalus" (1978)
  • "Tihnik" (1980)
  • "Vabajooks" (1982)
  • "Loobumisvõimalus" (1985)
  • "Peavari" (1989)
  • "Proovielu" (2008)
  • "Ulavere" (2009)

Lühiromaan[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Hundimurdja" (1994)

Lastekirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Sõnni Siim" (1970)
  • "Kurb hobune" (1975)
  • "Tondinahad" (1977)
  • "Päästekoer Walter" (2009)
  • "Unenägude lõvi" (2010)
  • "Metsasigudik ja printsessi koer" (2011)
  • "Harakate talvepralle" (2012)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Aimee Beekman Genis". Vaadatud 1.12.2019.
  2. https://laulukene.blogspot.com.ee/2018/05/kultuuriloolisi-allikmaterjale-1-koopia.html
  3. "Eesti ilukirjanduse andmebaas". Vaadatud 1.12.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]