Aegviidu

Aegviidu
	Aegviidu raudteejaama peahoone
Pindala	3,1 km² (2022)
Elanikke	674 (31.12.2021)
EHAK-i kood	1086
Koordinaadid	59° 17′ N, 25° 36′ E

See artikkel räägib alevist; laeva kohta vaata artiklit Aegviidu (laev).

Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.

1993–2017 oli Aegviidu alevvald (kohaliku omavalitsuse üksus). Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga.

Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.

Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.

Aegviidu viimane vallavanem oli Riivo Noor.^[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Droonivideo Aegviidu veetornist ja asulast

Droonivideo Aegviidu siniallikast ja ümbruskonnast

Aegviidut mainiti esimest korda aastal 1529 nimega Aykeuyte (tegemist oli Lehtse mõisale kuulunud metsaperega). 18. sajandi alguses asus Aegviidus kõrts.^[5] 1796. aastast pärineval Ludwig August Mellini "Liivimaa atlase" kaardil on Aegviidu kohta kasutusel nimekuju Aegwid.

Kohas, kus Piibe maantee ristub raudteega, asusid juba 1820. aastatel hobupostijaam ja Lehtse mõisnike jahiloss. Hiljem rajati piirkonda ka Ambla kihelkonna Lehtse mõisa karjamõis (saksa keeles Charlottenhof). Kunagise karjamõisa ala kutsutakse tänini nimega "Poolemõisa".^[5]

Aegviidust palju varem on mainitud Kosenõmme küla, mis 1970. aastatel Aegviiduga kokku kasvas. 16. sajandi alguses üksiktaluna esinenud Kosenõmmet mainitakse koos veskiga juba aastal 1379 (Cosgenomne, Cosghenmomme).^[5]

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvajutu järgi ei tulevat Aegviidu nimi sõnadest "aega veetma", kuigi tegemist on kauni suvituskohaga, vaid see pidavat pärinema 18. sajandist, kui läbi soode ja rabade rajati Piibe maanteed. Maantee ehitamine võttis väga kaua aega ja sellest tuligi nimi Aegviidu. Tegelikult on nimi vanem ja nime algusosa on ka nimetavas, mitte omastavas käändes.^[5]

Aegviidu nime on seostatud ka püha Aegidiuse nimega ja mehenimega Viidu. Ent kuna Aegidiuse kultuse Eesti aladele levimise kohta puudub ajalooline tõestusmaterjal ja nimi Viidu on pigem levinud Lõuna-Eestis, ei peeta neid võimalusi tõenäoliseks.^[5]

Aegviidu saksakeelne nimi on Charlottenhof (kui Aegviidu alad kuulusid Lehtse parun Hoyningen-Huenele, kes nimetas ta selle oma tütre järgi). Vahel kutsutakse Aegviidut ka Kõrvemaa pealinnaks.

1935. aasta 30. juunil avati Aegviidus supelbassein.^[6]

Seltsitegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1930. aastal tegutses Aegviidus kolm seltsi:^[7]

Aegviidu haridusselts, mis asutati 1917. aastal postijaoskonna ülema Eduard Piibemanni algatusel (selts korraldas koosolekuid ja õhtuid, oli oma pasunakoor ja 300-köiteline raamatukogu);
Aegviidu Suvituskoha Korraldamise ja Kaunistamise Selts,^[8] mis asutati 1926;
Aegviidu Tuletõrje Selts], mis asutati 1927. Mustjõe kaldapealse ja ojast täituva ujumisbasseini vahel avati 1933. aastal Aegviidu suvekohvik (arhitekt Tõnis Mihkelson, ehitaja A. Kokk, rahastaja Aegviidu Kaunistamise ja Korraldamise Selts). Pärast sõja lõppu lammutati see mõne aastaga.