Aed-mustköömen

Allikas: Vikipeedia
Aed-mustköömen
"Köhler's Medizinal-Pflanzen": Aed-mustköömen
"Köhler's Medizinal-Pflanzen": Aed-mustköömen
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Tulikalaadsed Ranunculales
Sugukond Tulikalised Ranunculaceae
Alamsugukond Ranunculoideae
Perekond Mustköömen Nigella
Liik Aed-mustköömen
Binaarne nimetus
Nigella sativa
L., 1753
Sünonüümid
  • Nigella cretica Mill.[1]

Aed-mustköömen (Nigella sativa) on tulikaliste sugukonda mustköömne perekonda kuuluv rohttaim.

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Aed-mustköömne õis
Seemned

See üheaastane taim kasvab 20–40 cm kõrguseks. Aed-mustköömne vars on püstine. Lehed on niitjate hõlmadega. Õied on viie kroonlehega ja valget, violetset või sinist värvi.

Aed-mustköömne vili on paljuseemneline kupar.[2]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Looduslikult kasvab taim Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias.

Taimi kasvatatakse seemnete saamiseks ka Egiptuses, Indias, Pakistanis, Iraanis, Iraagis ja Türgis.

Saadused[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Aed-mustköömne seemned

Aed-mustköömne peamiseks saaduseks on vili (seemned) aed-mustköömne seemned – neist valmistatakse rasvõli, eeterlikku õli ning neid kasutatakse maitsetaime ja droogina[3].

Seemnete (Nigella semen) külmpressimisel saadakse aed-mustköömne rasvõli, veeauruga destilleerimisel või kemikaalidega ekstraheerimisel saadakse aed-mustköömne eeterlik õli.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Taim on kasutusele võetud Mesopotaamias või Vana-Egiptuses, Lähis-Idas kasutatud ravimtaimena juba 3000 aastat.[2]

Hippokrates Kosilt olevat väitnud, et taim aitab kehalise ja vaimse kurnatuse korral.[3]

Taim leiab kasutust sellistes ravipraktikates nagu Unani meditsiin, ajurveeda ja Siddha meditsiin ja Islami meditsiin ('Al-Tibb al-nabawī').[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nigella sativa L., veebiversioon (vaadatud 5.03.2015)(inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, Varrak 2007
  3. 3,0 3,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 608, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  4. Aftab Ahmad, Asif Husain, Mohd Mujeeb, Shah Alam Khan, Abul Kalam Najmi, Nasir Ali Siddique, Zoheir A. Damanhouri, ja Firoz Anwar, A review on therapeutic potential of Nigella sativa: A miracle herb, Asian Pac J Trop Biomed. mai 2013; 3(5): 337–352., doi: 10.1016/S2221-1691(13)60075-1, PMCID: PMC3642442, veebiversioon (vaadatud 5.03.2015)(inglise keeles)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Teadusuuringutes
Biokeemiline koostis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]