Adolf Friedrich VI

Allikas: Vikipeedia
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog Adolf Friedrich VI

Adolf Friedrich VI (17. juuni 188223. veebruar 1918) oli viimane valitsev Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Adolf Friedrich sündis Neustrelitzis suurhertsog Adolf Friedrich V ja selle naise Elisabethi pojana. Ta õppis Dresdeni gümnaasiumikoolis ja hiljem Münchenis õigusteadust ning teenis Preisi armees. Adolf Friedrich sai suurhertsogkonna troonijärglaseks pärast oma vanaisa suurhertsog Friedrich Wilhelmi surma 30. mail 1904.

Adolf Friedrich ja tema noorem vend Karl Borwin olla kokku leppinud, et Adolf Friedrich pühendab oma elu maalimisele, samal ajal kui Karl Borwin abiellub ja jätkab dünastiat; kuid seda kokkulepet ei realiseeritud kunagi, kuna krahv Georg Jametel tappis Karl Borwini 1908. aastal duellil. Hiljem teatati, et Adolf Friedrich kihlus erinevate Euroopa printsessidega, sealhulgas keiser Wilhelm II ainsa tütre Viktoria Luisega.

Ta sai suurhertsogiks pärast oma isa surma 11. juunil 1914, vaid mõni nädal enne esimese maailmasõja puhkemist. Adolf Friedrich olevat abiellunud morganaatiliselt. Teda püüti sundida lahutama oma naisest ja sõlmima võrdset abielu, kuid väidetavalt ta keeldus. Värsked uuringud on ümber lükanud väited, nagu oleks ta olnud ooperisoprani Mafalda Salvatini laste isa. Sünnilt itaallane ja peamiselt Pariisis üles kasvanud Staatsoper Unter den Lindeni ja Deutsche Oper Berlini täht Salvatini oli olnud Adolf Friedrichi armuke 1908. aastast kuni tema enesetapuni 1918. aastal. Tema kaks poega Horst Gérard ning teatri- ja maalikunstnik Rolf Gérard ei ole ilmselt siiski suurhertsogi vallaslapsed, ehkki seda kahtlustati.

Pärimiskriis ja võimalik abielu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Adolf Friedrich oli troonile tulnud vallalisena ja ilma meessoost pärijata, tekkis pärimist puudutav küsimus. Tema nõbu ja pärija, Venemaal asuv hertsog Carl Michael oli vahetult enne esimese maailmasõja puhkemist teatanud, et soovib oma pärimisõigustest loobuda. Kui Mecklenburg-Strelitzil meessoost pärijat ei ole, ühineks suurhertsogkond oma naabri Mecklenburg-Schwerini suurhertsogkonnaga. Sõja ajal arutasid Adolf Friedrich ja tema sõber Daisy von Pless abielu teemat, kuid siis oli väga raske korraldada kohtumist vastuvõetava printsessiga. Lõpuks leidis vürstinna Pless kõlbulikuks pruudiks oma mehe sugulase printsess Benigna von Reuß zu Köstritzi. Too oli vürst Heinrich XXVIII von Reuß zu Köstritzi ja krahvinna Magdalene von Solms-Laubachi tütar. Kuna Adolf Friedrichile oli pruut meelepärane, alustas tema peaminister Heinrich Bossart tulevase pruudi perekonnaga läbirääkimisi abielu korraldamiseks. Kuid kihlusest teatamist raskendas side ühe naisega, kellest Adolf Friedrich tuli vabastada. Käisid kuulujutud, et kõnealune naine oli Margrit Höllrigl, krahvinna Bubna von Lititz, kellega mehel oli Potsdamis elamise ajal suhe. Seetõttu ei sündinud varem korraldatud abielu printsess Benigna von Reuß zu Köstritziga kunagi.

Surm[muuda | muuda lähteteksti]

23. veebruaril 1918 sooritas Adolf Friedrich Neustrelitzis enesetapu. See jättis Mecklenburg-Strelitzi silmitsi pärimiskriisiga, kuna ainus elusolev Strelitzi liini liige, hertsog Carl Michael zu Mecklenburg teenis Venemaa sõjaväes (Saksamaa vastu) ja oli 1914. aastal teatanud, et soovib loobuda oma õigustest Mecklenburg-Strelitzi troonile; Adolf Friedrichi palvel nõustus Carl Michael hiljem igasuguse loobumise edasi lükkama kuni vajaduse tekkeni. Oli veel üks meessoost sugulane, hertsog Carl Michaeli vennapoeg Carlow' krahv Georg, kuid tolle isa oli seisusevastase abieluga enda ja järeltulijate jaoks troonist loobunud.

Kuna Carl Michael oli Venemaal, hakkas Mecklenburg-Schwerini suurhertsog Friedrich Franz IV Mecklenburg-Strelitzi regendiks ja jäi selleks kuni Saksa monarhiate lõpuni 1918. aastal, kui Strelitzi valitsus teatas regentluse lõpust. Friedrich Franz IV sai Carl Michaelilt kinnituse, et see soovib loobuda oma pärimisõigusest, kuigi kiri saabus alles 1919. aastal, pärast monarhiate kaotamist ja Mecklenburg-Strelitzi vabariigi rajamist.

Adolfi varanduse oli kogunud tema vanaisa ja see oli hinnanguliselt 30 miljonit marka. Oma testamendis jättis ta kogu varanduse Mecklenburg-Schwerini Friedrich Franz IV teisele pojale, hertsog Christian Ludwigile. Ta tegi seda tingimusel, et Christian nõustub saama Mecklenburg-Strelitzi suurhertsogiks ja asuma Neustrelitzisse; vastasel juhul väheneks pärand 3 miljonile margale.

Eelnev
Adolf Friedrich V
Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
1914–1918
Järgnev
Regent Friedrich Franz IV