Accursius
Accursius (ka Accorso[1], Acursius, Accurxius või Acurxius[2]) (1185 Bagnolo Firenze lähedal – 1263 Bologna[3]) oli Bologna jurist, keda peetakse olulisimaks keskaegseks Rooma õiguse glossaatoriks.[4]
Erinevalt teistest tolleaegsetest õigusteadlastest, polnud Accursiusel perekonnanime. Arvatakse, et see välistab Accursiuse kõrgklassi kuulumise, kuid tema suguvõsa pidi olema piisavalt jõukas, et võimaldada oma pereliikmele ülikooliõpinguid.[3]
Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Accursius omandas õigushariduse Bologna ülikoolis, kus tema õpetajad olid peamiselt jurist Azo ja Jacobus Balduini. 1215 hakkas Accursius õpetajaks ning 1221 sai temast doctor legum ehk õigusteaduse õpetaja. Accursiuse õpetajakarjäär kestis 40 aastat, mille kõrvalt ta praktiseeris advokaadina.[4]
Accursiuse suurim, tuntuim ja hinnatuim töö on 1228 valminud keiser Justinianuse "Corpus iuris civilise" ja selle kõigi eelnevate uurijate tööd kokkuvõttev kommenteeritud väljaanne "Glossa ordinaria". "Accursiuse koodeks" avaldati trükis Veneetsias 1574, rohkem kui kolmsada aastat pärast autori surma.[5]
Accursius oli edukas ja jõukas, kuid arvati, et ta võttis liigkasu ja aspirantidelt altkäemaksu eksamite sooritamise eest. Ülikoolis õpetamise lõpetas ta 1255, kuid jätkas tööd "Corpus iuris civilisega" kogu oma ülejäänud elu.[4]
Pojad[muuda | muuda lähteteksti]
Accursiusel oli kolm poega: Franciscus, Cervottus ja Guielmus, kes kõik käisid isa jälgedes ja said juristideks. Accursiust aetakse vahel segi tema poja Franciscusega, kes oli kuulus jurist Inglise kuninga Edward I teenistuses.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ John Joseph A'Becket. "Francesco Accursius". Catholic Encyclopedia. Vaadatud 17.04.2019.
- ↑ Routledge Revivals: Medieval Italy (2004): An Encyclopaedia – artikkel Accursius. Kasutatud 19.04.2019.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Charles Sumner Lobingier "Revival of Roman Law", 5 Cornell L.Q. 430 (1919-1920), pp 430-439) Hein Online. Kasutatud 19.04.2019.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 C. Kleinhenz (editor). Medieval Italy: an encyclopedia. Volume 1, sv Accursius, lk 2–3. Kasutatud 17.04.2019.
- ↑ Senior, W "Accursius and His Son Franciscus" 51 L.Q. Rev 513 (1935) – Hein Online. Kasutatud 18.04.2019.