AK-47

AK-47
Tüüp	automaatrelv
Päritoluriik	Nõukogude Liit
Teenistusajalugu
Teenistuses	1949–1974 (NSV Liidus) ; 1949– (mujal)
Tootmise ajalugu
Konstruktor	Mihhail Kalašnikov
Konstrueeritud	1946–1948
Tootja	Kalašnikovi kontsern jt (ka Norico)
Toodetud ühikuid	u 75 miljonit AK-47 ; u 100 miljonit analoogi
Tehnilised andmed
Kaal	Relv: ; 3,47 kg ; ; Tühi salv: ; 0,43 kg (varajane mudel) ; 0,33 kg (teras) ; 0,25 kg (plastik) ; 0,17 kg (kergsulamist)
Pikkus	880 mm (puidust fikseeritud kabaga) ; 875 mm (lahtise kabaga) ; 645 mm (kinnise kabaga)
Toru pikkus	raua pikkus 415 mm (kokku) ; 369 mm (vintraud)
Padrun	7,62×39 mm
Laskekiirus	600 lasku minutis (tehniline) ; 40 lasku minutis (poolautomaat) ; 100 lasku minutis (lühivalangutega)
Laskemoona algkiirus	kuuli algkiirus: 715 m/s
Tõhus laskeulatus	350 m
Söötur	30-lasuline lehtsalv ; on ka 5-, 10-, 20- või 40- lasulisi lehtsalvesid ning 75- või 100-lasulisi trummsalvesid

Kalašnikovi automaat (vene keeles Автомат Калашникова образца 1947 годa; Avtomat Kalašnikova obraztsa 1947 goda) ehk AK on aastatel 1945 kuni 1947 Nõukogude Liidus konstrueeritud automaatne käsitulirelv. Relva konstruktoriks peetakse Mihhail Kalašnikovi. Nõukogude armees võeti AK relvastusse 1949. aastal. Maailmas tuntakse Kalašnikovi automaat-ründevintpüssi eelkõige tüübinimega AK-47, relv on maailmas laialt levinud ja tuntud.^[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Relvast saab tulistada nii valangutega (automaattuli) kui ka üksiklaskudega (sihikuline tuli). Selles keskmise laskejõuga käsitulirelvas kasutatakse 7,62 x 39 mm padrunit, mis annab relva efektiivseks laskeulatuseks 300 m. Relva tehniline laskekiirus (kadents) on 600 lasku minutis, lahinguline (praktiline) laskekiirus ehk kadents on 100 lasku minutis. Kuuli algkiirus on vintraua suudmest väljumisel 715 m/s. Kalašnikovi süsteemi automaatide laialdase leviku põhjuseks on odavus, konstruktsiooni kergus ja lihtsus ning töökindlus. Relva on lihtne puhastada ja hooldada. Automaatrelva modifikatsioone toodeti ka erivägedele ja erinevatele väeliikidele, näiteks AKSU.

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Padruni lukustustamiseks rauda kasutatakse Mannlicheri süsteemi (Steyr-Mannlicher M1895) ehk otsekäigu lukustusega poltlukku.^[2] Vinnastushoovast lukuraami tagasi tõmbamisega vinnastatakse löögimehhanism ja surutakse kokku taandurmehhanismi vedru. Lukuraami vabastamisel surub taandurvedru lukuraami algasendisse, mille ajal haarab pöördlukk padrunisalvest kaasa padruni ja surub selle padrunipessa. Lukuraami jõudmisel algasendisse teeb lukk 30° pöörde paremale, sulgedes padrunipesa. Päästikule vajutamisel vabaneb löögimehhanism ja kukk lööb vastu lööknõela. Lööknõel omakorda detoneerib padruni süütekapsli, millele järgneb lask. Püssirohu põlemisel tekkivad gaasid suruvad kuuli padrunikesta otsast lahti ja see hakkab gaaside survel vintrauas liikuma. Kui kuul on liikunud vintraua gaasikanalist mööda, liigub osa gaase kanalit pidi gaasikotta ja avaldavad survet gaasitorus paiknevale gaasikolvile. Ülejäänud gaasid liiguvad koos kuuliga vintrauast välja. Gaasikolb koos lukuraami ja pöördlukuga liigub taha, vinnastades löögimehhanismi ja surudes kokku taandurmehhanismi vedru. Tagasiliikumise alguses teeb lukk 30° pöörde vasakule, haarates kaasa padrunikesta, mis välja heidetakse. Taandurvedru survel lükatakse lukuraam koos luku ja gaasikolviga uuesti ette, lukk haarab kaasa uue padruni ja sulgeb padrunipesa. Päästikule vajutades protsess kordub.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

AK padruniks võeti kasutusele 1943. aasta poolautomaatse 7,62 mm kaliibriga karabiini SKS-45 (vene keeles СКС – 7,62 мм samozarjadnõi karabin Simonova obraztsa 1945 goda 7,62x39 mm) padrun M43, mis on algse 7,75x39,5 GECO M35 (Gustav Genschow@Co.AG 1934/35) padruni kloon. Mõlema padruni GEKO M35 ja M43 kogupikkus on 55 mm. ^[3] AK üheks eelkäijaks saab lugeda Saksamaal Teise maailmasõja ajal valmistatud rünnakupüssi Sturmgewehr 44.^[4]

Relva väljatöötajaks on ametlike allikate järgi Mihhail Kalašnikov. AK sarjana tootmist alustati 1948. aastal Iževski relvatehases "Ižmaš". AK või selle kloon võeti ka sotsialismimaade sõjavägedes laialdaselt kasutusele.

Relva tootsid peaaegu kõik sotsialismibloki maad: Nõukogude Liit, Bulgaaria, Hiina, Saksa DV, Ungari, Põhja-Korea, Poola, Rumeenia ja Jugoslaavia.^[viide?]

2015. aastal alustas RWC Group LLC AK-47 süsteemil põhinevate mudelite US132, US132Z, US109L, US109T tootmist Ameerika Ühendriikides.^[5]^[6]

AKM[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis AKM

1959. aastal moderniseeriti AK-d põhjalikult, pärast seda sai relv tähistuse AKM. Peamiseks muudatuseks oli ühest metalltoorikust väljafreesitud lukukoja asendamine tehnoloogilisema, kvaliteetsest lehtmetallist stantsitud lukukojaga, mis muutis relva valmistamise palju lihtsamaks. AKM sai eelkäijast AK-st 1,6 kg kergem ja töökindlam. AKM-i vintraua suudmesse oli kinnitatud suudmekompensaator, mis aitas vintrauast väljuvate püssirohugaaside paremale üles suunamisega leevendada kuulide hajumist valangutega tulistamisel.

1980. aastatel võeti relvastusse AKM-i 5,45 mm vintrauaga modifikatsioon AK-74.

AK-47 sümboolikas[muuda | muuda lähteteksti]

Kalašnikovi automaati on kujutatud Zimbabwe ja Mosambiigi vapil, viimase puhul ka riigilipul.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Killicoat, Phillip (aprill 2007). "Weaponomics: The Global Market for Assault Rifles" (PDF). World Bank Policy Research Working Paper 4202 (Post-Conflict Transitions Working Paper No. 10). Oxfordi Ülikool. Lk 3. Vaadatud 3. aprillil 2010. Of the estimated 500 million firearms worldwide, approximately 100 million belong to the Kalashnikov family, three-quarters of which are AK- 47s (Small Arms Survey 2004).
↑ Jaan Märss, „Käsitulirelvad”
↑ http://guns.connect.fi/gow/QA4.html Kalasnikovi padruni päritolu|
↑ AK and StG – Kissing Cousins
↑ "RWC Group LLC, Tullytown, Pennsylvania". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2015. Vaadatud 3. juulil 2015.
↑ "Американцы выпустили свой АК-47" (vene). KorrespondenT.net. 1. juuli 2015. Vaadatud 1. juulil 2015.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Salo, Pauli. (2008). Rynnäkkökivääri 7,62x39. (Automaadit 7,62x39). ISBN 978-952-92-1328-3

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

AK-47 – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Käsitulirelv automaat
ММГ "АК74"
AK-74 Assault rifle
AK-47 Museum
Kalashnikov rifle
Tales of the Gun - Episode 29- AK 47 | Military/History Documentary
C.I.P. 7,62 x 39 Country of Origin: SU
C.I.P. Proof barrels Rifled weapons, Dimensions and tolerances of proof barrels for cartridges intended for rifled centrefire weapons
Homologation - Tab I - Rimless cartridges - 7,62 x 39, Proof House, BE Russia Klimovsk
poolautomaat karabiin M-1 Garand

[k3-1] Killicoat, Phillip (aprill 2007). "Weaponomics: The Global Market for Assault Rifles" (PDF). World Bank Policy Research Working Paper 4202 (Post-Conflict Transitions Working Paper No. 10). Oxfordi Ülikool. Lk 3. Vaadatud 3. aprillil 2010. Of the estimated 500 million firearms worldwide, approximately 100 million belong to the Kalashnikov family, three-quarters of which are AK- 47s (Small Arms Survey 2004).

[2] Jaan Märss, „Käsitulirelvad”

[3] ttp://guns.connect.fi/gow/QA4.html Kalasnikovi padruni päritolu|

[4] AK and StG – Kissing Cousins

[5] "RWC Group LLC, Tullytown, Pennsylvania". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuli 2015. Vaadatud 3. juulil 2015.

[6] "Американцы выпустили свой АК-47" (vene). KorrespondenT.net. 1. juuli 2015. Vaadatud 1. juulil 2015.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]