2011. aasta Venemaa parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia

2011. aasta Venemaa parlamendivalimised on 4. detsembril toimuvad Venemaa parlamendi alamkoja, Riigiduuma valimised. Riigiduuma VI koosseis valitakse viieks aastaks. Valimistel saavad osaleda parteinimekirjad, millel Duumasse pääsemiseks tuleb ületada seitsme protsendi künnis. Kui mõne partei poolt hääletab 6-7% valijaist, saab see kaks mandaati, 5-6 protsendi korral aga ühe mandaadi.

Valimistel osalenud erakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Valimistel oli õigus osaleda ametlikult registreeritud parteidel, mida oli seitse: Ühtne Venemaa, Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei, Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei, Õiglane Venemaa, Venemaa Patriootide Partei, Pravoje Delo ja Jabloko. Neist kolm viimast pidid osalemiseks koguma 150 000 toetaja allkirjad, sest ei ole esindatud ametis oleva Riigiduuma koosseisus. Endise peaministri Mihhail Kasjanovi erakonda ei registreeritud ja seetõttu ei saanud nad kandideerida.

Valimispropaganda[muuda | muuda lähteteksti]

Valimiste kulg[muuda | muuda lähteteksti]

Valimisjaoskonnad olid avatud kell 8-20 kohaliku aja järgi. Valimisjaoskondade koguarv oli 95 000.

Valimisaktiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kella 18.00-ks (Moskva aja järgi) oli valimisaktiivsus 50,4 protsenti. Lõplikuks valimisaktiivsuseks kujunes 60,2%.

Vaatlejad[muuda | muuda lähteteksti]

Eestist olid vaatlejatena Riigikogu liikmed Juku-Kalle Raid, Väino Linde ja Mihhail Stalnuhhin.

Rikkumised[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevatest rikkumistest teatasid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE), Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee ning Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Ameti (ODIHR) vaatlejad.

Venemaa sõltumatu assotsiatsioon Golos on esitanud 5300 kaebust rikkumiste kohta valimistel.

Riigikogu liige Juku-Kalle Raid teatas, et mitmes jaoskonnas ei olnud kandidaatide nimekirja väljas ning valimiskabiinis pildistati hääletussedeleid.[1][2]

Valimistulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Riigiduumasse pääsesid samad erakonnad, mis 2007. aasta valimistel: Ühtne Venemaa (49,54% häältest ja 238 kohta), Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (19,16% häältest ja 92 kohta), Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (13,22% ja 64 kohta) ja Õiglane Venemaa (11,66% ja 56 kohta) .

7% künnist ei ületanud Jabloko, kes sai 3,43% häältest, Venemaa Patriootide Partei 0,97%-ga ja Pravoje Delo 0,6%-ga.

Reaktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Moskvas ja Peterburis toimusid poliitiliste opositsiooniliikumiste korraldatud meeleavaldused, kus protesteeriti valimistel aset leidnud rikkumiste ja kallutatud valimistulemuste vastu. Politsei pidas kahes linnas kokku kinni 5. detsembril umbes 400 inimest ja 6. detsembril umbes 500 inimest. Venemaa inimõigustevolinik Mihhail Fedotov kritiseeris nii Moskva politsei kui ka kohtute tegevust opositsiooni meeleavalduste mahasurumisel.

Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov võime üles tühistama ulatuslike pettuste tõttu valimiste tulemused ja korraldama uued valimised.

USA välisminister Hillary Clinton väljendas tõsist muret Riigiduuma valimiste läbiviimise üle ja märkis, et valimisi ei saa pidada ei vabadeks ega õiglasteks.[3]

Venemaa keskvalimiskomisjon avaldas oma ametliku aruande valimiste läbiviimise kohta 3. veebruaril 2012. Selles väideti, et 90 protsenti valimiste korralduse ja valimistulemuste võltsimise kohta esitatud kaebustest osutus alusetuks. Kokku esitati komisjonile 1686 kaebust, millest komisjon suutis tuvastada rikkumise vaid 195 kaebuse ehk 11,5% kaebuste puhul.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]