1990

Sündinud 1990 • Surnud 1990 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | ► | ►►

1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]

Detailsem kronoloogia leheküljel Jaanuar 1990

3. jaanuar – Panama endine juht Manuel Noriega alistus USA vägedele.
7. jaanuar – turvalisuskaalutlustel suleti Pisa torn külastajatele.
11. jaanuar – Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi külaskäigu ajal toimus Vilniuses Katedraali väljakul umbes 250 000 osavõtjaga miiting "Vabadus ja sõltumatus Leedule".
15. jaanuar – Berliinis ründasid tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et näha oma toimikut.
25. jaanuar – Berliini müüri hakati lammutama.
25. jaanuar – Tiraspoli linn Moldaavia NSV-s kuulutas välja iseseisvuse.
29. jaanuar – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juht Erich Honecker võeti vahi alla.
31. jaanuar – Moskvas avati esimene McDonald'si restoran, esimene omataoline NSV Liidus.

Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]

Detailsem kronoloogia leheküljel Veebruar 1990

7. veebruar – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: NLKP Keskkomitee nõustus loobuma NLKP võimumonopolist.
11. veebruar – Aafrika Rahvuskongressi juht Nelson Mandela vabanes Victor Versteri vanglast Kaplinna lähedal.
11. veebruar – James Douglas võitis nokaudiga Mike Tysonit ja sai profipoksi raskekaalu maailmameistriks.
13. veebruar – lepiti kokku Saksamaa taasühendamise kaheosalises plaanis.
14. veebruar – Voyager 1 saatis Maale foto Kahvatu sinine täpp, mille on kujutatud Päikesesüsteem vaatega väljast sisse.
17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
24. veebruar – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.

Märts[muuda | muuda lähteteksti]

9. märts – kaks Saksamaad alustasid sissejuhatavaid taasühinemiskõnelusi.
11.–12. märts – Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Heinrich Marga tervituse Eesti Kongressile luges ette Mihkel Mathiesen.
19. märts – Nõukogude juhtkond hoiatas Leedut piiripostide ülesseadmise eest.
22. märts – Václav Havel teatas, et Tšehhoslovakkia müüs endistel aegadel Liibüale tuhandeid tonne lõhkeainet Semtex.
23. märts – Nõukogude valitsus käskis Lääne diplomaatidel Leedust lahkuda.

Aprill[muuda | muuda lähteteksti]

24. aprill – kosmosesüstik Discovery startis koos Hubble'i kosmoseteleskoobiga.

Mai[muuda | muuda lähteteksti]

4. mai – Läti kuulutas end taasiseseisvunuks.
15. mai – Interliikumise korraldatud miiting muutus Toompea lossi ründamiseks.

Juuni[muuda | muuda lähteteksti]

7. juuni – Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks valiti Leningradi ja Tallinna metropoliit Aleksius (Aleksei Ridiger).
9. juuni – tuhanded ameeriklased alustasid Filipiinidel Clarki lennuväebaasi evakueerimist, kui Pinotubo vulkaan andis esimest korda pärast sajandeid endast märku.
20. juuni – Ida-Saksamaal hakkas kehtima Saksa mark.
21. juuni – Põhja-Iraani maavärinas hukkus 100 000 inimest.

Juuli[muuda | muuda lähteteksti]

12. juuli – Boriss Jeltsin astus välja kommunistlikust parteist.
27. juuli - Valgevene NSV Ülemnõukogu kuulutas välja Valgevene suveräänsusdeklaratsiooni

August[muuda | muuda lähteteksti]

8. august – Iraak kuulutas välja Kuveidi annekteerimise.

September[muuda | muuda lähteteksti]

15. september – Udo Petersoo ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]

30. oktoober – La Manche'i tunneli ehitajad said merepõhja all kokku, luues esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

November[muuda | muuda lähteteksti]

15. november – kosmosesüstik Atlantis startis salastatud lastiga 38. süstikumissioonile.

Detsember[muuda | muuda lähteteksti]

20. detsember – Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze astus ootamatult tagasi.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis 1990. aasta Eestis

1. jaanuar – Eesti NSV läks üle täielikule isemajandamisele
6.-21. jaanuar – tegevust alustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Enn Tarto juhtimisel
6. jaanuar – asutati Eesti NSV Riiklik Spordiamet (ametlik lühend Eesti Spordiamet)^[1].
11.-12. jaanuar – algatati Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei loomine
16. jaanuar – Tallinna linnapeaks sai Hardo Aasmäe (Rahvarinne)
20. jaanuar – loodi ühendus Vaba Eesti valitsusjuht Indrek Toome juhtimisel
2. veebruar – Tallinna linnahallis kokku astunud kõigi tasandite rahvasaadikud toetavad Eesti iseseisvumist
3. veebruar – Vladimir Jarovoi juhtimisel luuakse Nõukogude võimu ja kodanikuõiguste kaitse komitee
17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
23. veebruar – kaotati lõpuks kommunistliku partei võimumonopol Eestis
24. veebruar - 1. märts – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised, millel osales 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Kolm suurimat esindust said Rahvarinne, muinsuskaitse selts ja ERSP.
11. märts – 12. märts – Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kuulutati välja üleminekuperiood iseseisvuse taastamiseks.
18. märts – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, 105 saadikukohast said iseseisvuse pooldajad 73 ja vastased 27 kohta. Rahvarinne enamust ei saavutanud.
30. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja samuti üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
3. aprill – Ülemnõukogu valis valitsusjuhiks Edgar Savisaare
19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
8. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu taastas Eesti Vabariigi nimetuse ja sümboolika.
15. mai – Tallinnas Lossi platsil toimus Interrinde pooldajate valitsusvastane meeleavaldus. Osa meeleavaldajaid tungis lossihoovi. Peaminister Edgar Savisaar kutsus raadio teel rahvast appi. Vähemusse jäänud meeleavaldajad läksid laiali.
8. juuni – kahe vastaskandidaadiga konkureerinud Eesti päritolu õigeusu vaimulikust, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidist sai Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
18. juuni – Stockholmi ja Tallinna vahelist laevaliiniliiklust alustas Estline'i parvlaev Nord Estonia.
22. september – Ametiühingute maja suures saalis Rävala puiesteel Tallinnas asutati Vabariiklaste Koonderakond.
22. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse
Adelaide'i Eesti Seltsi Teater lõpetas tegevuse.