1798

Sündinud 1798 • Surnud 1798 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 17. sajand | 18. sajand | 19. sajand | ►
◄ | 1760. aastad | 1770. aastad | 1780. aastad | 1790. aastad | 1800. aastad | 1810. aastad | 1820. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1794 | 1795 | 1796 | 1797 | 1798 | 1799 | 1800 | 1801 | 1802 | ► | ►►

1798. aasta (MDCCXCVIII) oli 18. sajandi 98. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

10. veebruar – Prantsuse väed vallutasid Rooma.
15. veebruar – Prantslased kuulutasid Rooma vallutamise järel välja Rooma Vabariigi, paavst Pius II keeldus alla andmast ja siirdus Roomast Valenciasse.
12. aprill – Pärast Vana Šveitsi Konföderatsiooni lagunemist lõid prantslased Helveetsia vabariigi.
1. juuli – Napoleoni juhitud Prantsuse armee maabus Aleksandria all, eesmärgiks Egiptuse vallutamine.
7. juuli – XYZ-i afääri tulemusena puhkes Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa vahel väljakuulutamata kvaasisõda, mille kogu tegevus leidis aset merel.
14. juuli – USA-s jõustus Sedition Act, mille kohaselt kriminaliseeriti USA valitsuse kohta valede või pahatahtlike väidete kirjutamine, avaldamine või kuuldavale toomine.
21. juuli – Napoleon Bonaparte saavutas Püramiidide lahingus kontrolli Egiptuse üle.

1. august – Briti laevastik Horatio Nelsoni juhtimisel hävitas Egiptuses Niiluse lahingus Prantsuse laevastiku, lõigates ära Napoleon Bonaparte sidepidamisvõimaluse Euroopaga.
12. oktoober – Lõuna-Madalmaades Berlarees alustasid talupojad prantslaste vastu mässu.
8. november – Briti kapten John Fearn maabus esimese eurooplasena Vaikses ookeanis asuval Nauru saarel, millele andis saare meeldiva looduse ning saareelanike suure sõbralikkuse järgi nimeks Pleasant Island ('lahke saar').

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Alutaguse kihelkonnast sai omaette adrakohtu ringkond.
Friedrich Adolph von Dellingshausen ostis Georg Friedrich Veltenilt Aaspere mõisa.

Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

19. jaanuar – Auguste Comte, prantsuse filosoof
17. märts – Karl von Seidlitz, baltisaksa arstiteadlane
18. märts – Gustav Rose, saksa mineraloog
3. aprill – Charles Wilkes, USA mereväeohvitser, laevakapten ja maadeuurija
20. aprill – William Edmond Logan, Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf
22. aprill – Carl Julius Albert Paucker, baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog
26. aprill – Eugène Delacroix, prantsuse maalikunstnik ja graafik
5. juuni – Aleksei Lvov, vene senaator, viiuldaja ja helilooja
15. juuni – Aleksandr Gortšakov, Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane, riigikantsler
29. juuni – Giacomo Leopardi, itaalia luuletaja, esseist, filosoof ja filoloog
13. juuli – Aleksandra Fjodorovna (1798–1860), Venemaa keisrinna
16. juuli – Eduard Friedrich Poeppig, saksa botaanik, zooloog, geograaf ja maadeavastaja
24. juuli – John Adams Dix, USA poliitik ja sõjaväelane
1. september – Fredrik Ekman, Soome ja Eesti vaimulik
1. oktoober – Thomas Overskou, taani näitekirjanik
7. oktoober – Jean-Baptiste Vuillaume, prantsuse keelpillimeister
8. oktoober – Hans Holmboe, norra õpetaja ja poliitik
12. oktoober – Pedro I, Brasiilia keiser
27. november – Konstantin Rosée, baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane
9. detsember – Friedrich Gottlieb Bartling, saksa botaanik
24. detsember – Adam Mickiewicz, poola poeet
28. detsember – Thomas Henderson, šoti astronoom ja matemaatik
31. detsember – Friedrich Robert Faehlmann, eesti kirjanik

Surnud[muuda | muuda lähteteksti]

11. jaanuar – Erekle II, gruusia monarh
26. jaanuar – Christian Gottlob Neefe, saksa helilooja, organist, kapellmeister ja muusikateadlane
12. veebruar – Stanisław II, viimane Poola kuningas
12. mai – George Vancouver, Suurbritannia mereväelane
4. juuni – Giovanni Giacomo Casanova, Itaalia seikleja ja kirjanik
21. juuli – François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv, Austria väejuht ja feldmarssal
8. september – Georg Friedrich von Grotenhielm, baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
4. detsember – Luigi Galvani, itaalia arst, füüsik ja filosoof
16. detsember – Gaetano Brunetti, itaalia helilooja