1792

1792. aasta (MDCCXCII) oli 18. sajandi 92. aasta.

Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

16. märts – Rootsi kuningat Gustav III tulistati Stockholmi kuninglikus ooperiteatris maskiballil, mille tagajärjel ta suri saadud haavadesse kaks nädalat hiljem.
2. aprill – USA kongress võttis vastu seaduse, millega asutati Ameerika Ühendriikide rahapada.
20. aprill – Prantsusmaa kuulutas Austriale sõja, millega said alguse Prantsuse revolutsioonisõjad.
25. aprill – Claude Joseph Rouget de Lisle kirjutas Prantsuse rahvushümniks saanud "Marseljeesi".
25. aprill – Pariisis kasutati esimest korda giljotiini, hukati maanteeröövel Nicolas Jacques Pelletier.
17. mai – 24 maaklerit leppisid New Yorgis kokku vahendustasude ühtlustamises, pannes aluse esimesele börsile.
14. juuli – Franz II krooniti viimaseks Saksa-Rooma keisriks.
10. august – Pariisis ründasid rahvahulgad Prantsuse kuninga Louis XVI lossi ja kukutasid monarhia.
10. august – Prantsuse revolutsionäärid vangistasid kuningliku perekonna.
2. september – Prantsuse revolutsioon: kartuses, et välisarmeed võivad Pariisi rünnata ja vangid mässu alustada, algas üle tuhande inimese massiline süsteemne hukkamine.

20. september – Prantsuse armee saavutas võidu Valmy lahingus, mis oli prantslaste esimene oluline võit esimeses koalitsiooni sõjas.
21. september – Prantsusmaal tühistati monarhia, järgmisel päeval kuulutati välja vabariik.
22. september – kuulutati välja Prantsuse Vabariik ja kehtestati revolutsiooniline kalender.
6. november – Esimese koalitsiooni sõda: Prantsuse väed võitsid Charles François Dumouriezi juhtimisel Jemappesi lahingus Austria vägesid.

Valmis Stenbocki maja.
15. veebruar (vkj 4. veebruar) – Eestimaa kubermangus hukkus tuisu ja pakase tõttu 22 inimest.

4. veebruar – Robert Heinrich Gottfried Ploschkus, eesti kirikuõpetaja
28. veebruar – Karl Ernst von Baer, loodus- ja arstiteadlane
29. veebruar – Gioachino Rossini, itaalia helilooja
7. märts – John Herschel, inglise teadlane
12. märts – Gustav Adolf Hippius, baltisaksa maalikunstnik ja litograaf
18. märts – António José Severim de Noronha, Portugali sõjaväelane ja riigimees
4. aprill – Thaddeus Stevens, USA poliitik ja jurist
15. aprill – Thomas Livingstone Mitchell, šoti maadeuurija
13. mai – Pius IX, paavst
10. juuli – George M. Dallas, USA poliitik
4. august – Percy Shelley, inglise luuletaja
21. september – Johann Peter Eckermann, saksa luuletaja ja proosakirjanik
27. september – George Cruikshank, briti karikaturist ja illustreerija
1. detsember – Nikolai Lobatševski, vene matemaatik, mitteeukleidilise geomeetria rajajaid
5. detsember – James Guthrie, USA jurist ja poliitik
11. detsember – Joseph Mohr, Austria katoliku vaimulik
22. detsember – Pavel Katenin, vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane

23. veebruar – Joshua Reynolds, inglise portreekunstnik
1. märts – Leopold II, Saksa-Rooma keiser
3. märts – Robert Adam, šoti arhitekt ja sisekujundaja
29. märts – Gustav III, Rootsi kuningas
27. aprill – Jacob Johan Anckarström, Rootsi sõjaväelane
4. juuni – Jakob Michael Reinhold Lenz, baltisaksa päritolu saksa kirjanik
20. juuni – Peder Aadnes, norra maalikunstnik
25. juuni – John Adam, šoti arhitekt
18. juuli – John Paul Jones, Ameerika iseseisvussõja kangelane
4. august – John Burgoyne, Briti kindral
18. september – George Browne, iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
29. september – George von Browne, Liivimaa kindralkuberner
7. oktoober – George Mason, ameerika poliitik
22. oktoober – Guillaume Le Gentil, prantsuse astronoom
28. oktoober – John Smeaton, Briti kindral
24. november – Wilhelm Ludwig Wekhrlin, saksa ajakirjanik ja kirjanik
november – Samuel Hearne, inglise maadeuurija
17. detsember – Gottlieb Welté, maalikunstnik ja graafik