Sugutu paljunemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. aprill 2008, kell 09:41

Suguta paljunemine sinilillel: mahavarisenud leht idaneb (näha on rakkude pooldumine)

Suguta paljunemine (ka aseksuaalne, mittesuguline ja vegetatiivne paljunemine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguta paljunemises osaleb üldjuhul ainult üks vanemorganism. Uus organism saab enamasti alguse ühe vanema kehaosast.

Suguta paljunevad enamik ainurakseid organisme, nagu arhed, bakterid ja protistid, samuti paljud taimed, seened – kes on hulkraksed. Suguta paljunemist esineb ka üksikutel algelisematel hulkraksetel loomadel, näiteks käsnadel pungumine.

Suguta paljunemise peamised tüübid

Pooldumine ehk monotoomia (enamik baktereid)
Pungumine (näiteks pärmseened, käsnad)
Hulgijagunemine ehk skisogoonia ehk süntoomia (eosloomad)

Erivormidena esineb anneliididel ka para- ja arhitoomiat.

Vaata ka

Suguline paljunemine

@@ 16. rida: / 16. rida: @@
 [[Kategooria:Bioloogia]]
+[[ca:Reproducció asexual]]
 [[cs:Nepohlavní rozmnožování]]
 [[da:Ukønnet formering]]
@@ 33. rida: / 34. rida: @@
 [[ru:Бесполое размножение]]
 [[simple:Asexual reproduction]]
+[[sl:Nespolno razmnoževanje]]
 [[sv:Asexuell förökning]]
 [[vi:Sinh sản vô tính]]