Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SilvonenBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: fi:Puupuhallin
VolkovBot (arutelu | kaastöö)
21. rida: 21. rida:


[[ar:آلة نفخ خشبية]]
[[ar:آلة نفخ خشبية]]
[[id:Instrumen woodwind]]
[[id:Alat musik tiup kayu]]
[[zh-min-nan:Phín-siau]]
[[zh-min-nan:Phín-siau]]
[[ca:Instrument de fusta]]
[[ca:Instrument de fusta]]
43. rida: 43. rida:
[[pl:Instrument dęty drewniany]]
[[pl:Instrument dęty drewniany]]
[[qu:Qiru phukuna waqachina]]
[[qu:Qiru phukuna waqachina]]
[[ru:Деревянные духовые музыкальные инструменты]]
[[sl:Pihala]]
[[sl:Pihala]]
[[sr:Дрвени дувачки инструменти]]
[[sr:Дрвени дувачки инструменти]]

Redaktsioon: 31. märts 2008, kell 17:05

Puupuhkpillide hulka kuuluvad sümfooniaorkestris flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto).

Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril.

Vaata ka

Välislingid