Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
29. rida: 29. rida:


Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja.
'''''Zeus''' lad. Jupiter'' - peajumal, taeva ja tuulte valiseja.
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
'''''Hera''' lad. Juno'' - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind.
Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind.
Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.
'''''Poseidon''' lad. Neptunus'' - Zeusi vend, vete valitseja.
Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
'''''Hades''' lad. Pluton ehk Pluto'' - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
Sümboliks oli granaatõun.
Sümboliks oli granaatõun.
Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.
'''''Demeter''' lad. Ceres'' - maa- ja viljakusjumalanna.
Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja,
'''''Apollon''' lad. Apollo'' - kunstide ja muusade kaitsja,
jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
'''''Artemis''' lad. Diana'' - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist.
'''''Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos''' lad. Minerva'' - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist.
Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel.
Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel.
Tema sümboliks oli öökull.
Tema sümboliks oli öökull.
Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
'''''Aphrodite''' lad. Venus'' - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
Eros lad. Amor - armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg.
'''''Eros''' lad. Amor'' - armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg.
Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega.
Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega.
Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg.
'''''Ares''' lad. Mars'' - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg.
Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim.
Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim.
Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.
Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
'''''Hephaistos''' lad. Vulcanos'' - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur.
Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur.
Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
'''''Hermes''' lad. Mercurius ehk Mercurio'' - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal.
'''''Dionysos''' lad. Bacchos ehk Bacchus'' - veini- ja viljakusjumal.
Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid.
Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid.
Nike lad. Victoria - võidujumalanna.
'''''Nike''' lad. Victoria'' - võidujumalanna.
Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga.
Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga.
Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal.
'''''Helios''' lad. Sole ehk Sol'' - päikesejumal.
Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri.
Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri.
Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde.
'''''Selene''' lad. Luna'' - kuujumalanna, eelmise õde.
Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga.
Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga.
Eos lad. Aurora - koidujumalanna.
'''''Eos''' lad. Aurora'' - koidujumalanna.
Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana.
Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana.
Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes.
Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes.
Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal.
'''''Paan''' lad. Faun'' - maarahva ja karjuste jumal.
Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal.
Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal.
Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.
'''''Hestia''' lad. Vesta'' - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.

Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.
'''''Herakles''' lad. Hercules'' - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.

Redaktsioon: 29. märts 2008, kell 23:21

Jumalad (ehk jumalused) on polüteistliku usundisüsteemi austusobjektid.

Vaata ka

                                                     == Vana Kreeka Jumalad ==



Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv. Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja s&otide;jameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle opli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull. Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega. Eros lad. Amor - armastuse jumal, Aphrodie ja Arese poeg. Teda kujutati peamiselt tiivulise lapse või noorukina, vibu ja nooltega käes, mõnikord ka seotud silmadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga. Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad. Vulcanos - sepatöö umal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik.Oli lonkur. Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega. Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast. Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli sokujalgade ja teravatipuliste kõrvadega, vilepilli mängiv jumal. Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.

Herakles lad. Hercules - Kreeka kangelane, Zeusi poeg, kes peale surma jumalaks sai. Tegi elu jooksul 12+2 vägitööd.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jumalad&oldid=980246"