Itškeeria Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Itškeeria Tšetšeeni Vabariik
	tšetšeeni Noxçiyn Respublika Noxçiyçö; (Noxçiyn Içkeri Respublika)
	Fail:Tcetceenia suurvapp.png; Itškeeria vapp ; Itškeeria lipp
	Pindala: 15 700 km²
	Elanikke: 1 088 800 (2002)
	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
	Pealinn: Dzoxar (Groznõi)

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. märts 2008, kell 16:20

Itškeeria Tšetšeeni Vabariik oli Venemaa keskvalitsusest sõltumatu riik Põhja-Kaukaasias. Hõlmas praeguse Tšetšeeni Vabariigi ala.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal valiti Rahvuskongress, mis kuulutas välja Tšetšeenia iseseisvuse. Uue riigi nimeks sai Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

Esimeseks presidendiks sai Dzoxar Dudajev.

Itškeeria iseseisvust tunnustas esimesena Gruusia ja teisena Afganistan(aastal 2000 Talibani valitsuse poolt-Talibani Valitsust tunnustas Pakistan, Saudi-Araabia ja Pakistan. Mõlemad riigid olid hiljem sunnitud tunnustamisest lahti ütlema. Tšetšeenia esindaja Eestis on Imran Ahhajev

Tšetšeenia sõjad

Ülemvõimu nimel Tšetšeenias on toimunud rida sõjalisi konflikte, millesse on haaratud Tšetšeenias genotsiidi teostav Venemaa föderaalarmee ja tšetšeeni kaitserühmitused. Läbiviidud genotsiidi käigus on aastatel 1994–2007 hukkunud üle 300000 inimese, sh üle 45 tuhande lapse. Üle 250000 inimese on jäänud eluaegseks sandiks, sh üle 3000 inimese pimedaks.

I Tšetšeenia sõda

Toimus aastatel 1994-1996, kui Venemaa üritas saada Itškeeriat taas oma kontrolli alla. Sõda lõppes Venemaa lüüasaamisega ning Hassavjurti kokkulepete allkirjastamisega. Venemaa föderaalarmee metsikute julmuste hirmutegude tulemusena nimetas organisatsioon "Arstid piirideta" I Tšetšeenia sõda ajaloo üheks kõige halastamatumaks. Inimõigusorganisatsioonidel ja rahvusvahelisel Punasel Ristil on muuhulgas tõendeid selle kohta, kuidas Venemaa föderaalarmee sõdurid tšetšeene elusalt põletasid (sh rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate silme alla), elusalt hoonete rusude/mulla/jäätmete hunnikute alla matsid, tšetšeenidel jäsemeid otsast lõikasid jne.

Teine Tšetšeenia sõda

Pikemalt artiklis Teine Tšetšeenia sõda

Algas 1999. aastal, kui Venemaa peaministriks sai Vladimir Putin. Ehkki ametlikult terrorismivastaseks operatsiooniks kutsutav sõda on Moskva poolt lõppenuks kuulutatud, pole Venemaa föderaalvägedel Tšetšeenia üle siiani täielikku kontrolli.

Vaata ka

Välislingid

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 Esimeseks presidendiks sai [[Džohhar Dudajev|D<strike>z</strike>oxar Dudajev]].
-Itškeeria iseseisvust tunnustas esimesena [[Gruusia]] ja teisena [[Afganistan]]. Mõlemad riigid olid hiljem sunnitud tunnustamisest lahti ütlema.
+Itškeeria iseseisvust tunnustas esimesena [[Gruusia]] ja teisena [[Afganistan]](aastal 2000 [[Taliban]]i valitsuse poolt-Talibani Valitsust tunnustas [[Pakistan]], [[Saudi-Araabia]] ja [[Pakistan]]. Mõlemad riigid olid hiljem sunnitud tunnustamisest lahti ütlema.
 Tšetšeenia esindaja [[Eesti]]s on [[Imran Ahhajev]]