Eiríkr Punane: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 22. märts 2008, kell 09:44

Eiríkr Punase naine Tjóðhildr ehitas Brattahlíði kiriku, mille varemed on välja kaevatud. Praegu on sinna püstitatud kiriku rekonstruktsioon.

Eiríkr Punane ehk Erik Punane (vanapõhja Eiríkr rauði Þorvaldsson; umbes 950 – varsti pärast aastat 1000) rajas 10. sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale.

Eiríkri elu tuntakse peamiselt 13. sajandi alguses kirjutatud Eiríkr Punase saaga kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad.

Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas Jærenis. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa Þorvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast lindpriiks ja nad rändasid välja Islandile.

Eiríkr oli abielus Þjóðhildriga. Nad ehitasid endale Haukadaluris talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud.

Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime Grænland ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis 985. või 986. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: Ida-Asula (Eystribyggð, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne-Asula (Vestribyggð, Nuuki piirkonnas). Hiljem tuli ümbeasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks.

Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks Brattahlíð (praegune Qagssiarssuk). Saaga järgi olevat Eiríkri kristlasest naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese kiriku. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi skandinaavlaste paganlikest matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus domineeris ümberasujate seas algusest peale.

Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: Vínlandi avastajana tuntud Leifr Õnnelik, Þorvaldr, Þorsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja Þorsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma kulla ja hõbedaga. Siis aga kukkus ta hobuse seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest: paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. Gröönlaste saaga järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima Bjarni Herjólfssoni poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel.

Arvatava Eiríkri talu (Eiríksstaðir) väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m² suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast. Väljakaevamised Brattahlíðis näitasid, et Þjóðhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma.

Nii Eiríksstaðiris kui Brattahlíðis Gröönimaal on püstitatud Eiríkri eluasemete rekonstruktsioonid.

Kirjandus

Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. Tõlkinud Arvo Alas. Perioodika 2003

Välislingid

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 '''Eiríkr Punane''' ehk '''Erik Punane''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Eiríkr rauði Þorvaldsson''; umbes 950 – varsti pärast aastat [[1000]]) rajas [[10. sajand]]il islandlaste [[koloonia]] [[Gröönimaa]]le.
-Eiríkri elu tuntakse peamiselt [[13. sajand]]i alguses kirjutatud [[Eiríkr Punase saaga]] kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised Islandi allikad.
+Eiríkri elu tuntakse peamiselt [[13. sajand]]i alguses kirjutatud [[Eiríkr Punase saaga]] kaudu, kuid temast räägivad lühidalt ka teised [[Island]]i allikad.
-Saaga andmetel sündis Eiríkr Norra lõunaosas [[Jæren]]is. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa Þorvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast [[lindprii]]ks ja nad rändasid välja [[Island]]ile.
+Saaga andmetel sündis Eiríkr [[Norra]] lõunaosas [[Jæren]]is. Lisanime "Punane" sai ta punaste juuste ja habeme järgi. Eiríkr ja tema isa Þorvaldr Asvaldsson kuulutati Norras tapmiste pärast [[lindprii]]ks ja nad rändasid välja Islandile.
 Eiríkr oli abielus Þjóðhildriga. Nad ehitasid endale [[Haukadalur]]is talu. Eiríkr läks oma naabritega tülli ja tappis jälle mitu meest. Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal [[982]] läks ta otsima asustamata maad läänes, mida [[Gunnbjörn Úlfsson]] ja teised olid varem näinud.
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime ''Grænland'' ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis [[985]]. või [[986]]. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: [[Ida-Asula]] (''Eystribyggð'', praegune [[Narsaq]], [[Qaqortoq]] ja [[Nanortalik]]) ja [[Lääne-Asula]] (''Vestribyggð'', [[Nuuk]]i piirkonnas). Hiljem tuli ümbeasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks.
-Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi ([[Tunulliarfik]]) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks [[Brattahlíð]] (praegune [[Qagssiarssuk]]). Saaga järgi olevat Eiríkri [[kristlus|kristlasest]] naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese [[kirik]]u. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud ristiusku; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi  skandinaavlaste [[paganlus|paganlikest]] matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus  domineeris ümberasujate seas algusest peale.
+Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi ([[Tunulliarfik]]) kaldal Ida-Asulas. Tema talukoht sai nimeks [[Brattahlíð]] (praegune [[Qagssiarssuk]]). Saaga järgi olevat Eiríkri [[kristlus|kristlasest]] naine Þjóðhildr lasknud talu juurde ehitada Gröönimaa esimese [[kirik]]u. Saagas öeldakse, et Þjóðhildr lasi kiriku ehitada elumajast kaugele, sest Eiríkr ei sallinud [[ristiusk]]u; tegelikult asus kirik aga üsna elumaja juures (nii kiriku kui kui ka eluhoone varemed on välja kaevatud). Gröönimaalt ei ole leitud jälgi  skandinaavlaste [[paganlus|paganlikest]] matustest, mistõttu arvatakse, et kristlus  domineeris ümberasujate seas algusest peale.
-Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: [[Vínland]]i avastajana tuntud [[Leifr Õnnelik]], Þorvaldr, Þorsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja Þorsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma kulla ja hõbedaga. Siis aga kukkus ta hobuse seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest:  paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. [[Gröönlaste saaga]] järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima [[Bjarni Herjólfsson]]i poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel.
+Eiríkril oli kolm poega ja üks tütar: [[Vínland]]i avastajana tuntud [[Leifr Õnnelik]], Þorvaldr, Þorsteinn ja Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja Þorsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma [[kuld|kulla]] ja [[hõbe]]daga. Siis aga kukkus ta [[hobune|hobuse]] seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest:  paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. [[Gröönlaste saaga]] järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima [[Bjarni Herjólfsson]]i poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel.
 Arvatava Eiríkri talu (''Eiríksstaðir'') väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m<sup>2</sup> suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus. Talukoht asus kitsal maaribal kahe varasema talu vahel, mispärast on tõenäoline, et selle talu asukatel tekkisid naabritega arusaamatused maakasutuse pärast.  Väljakaevamised Brattahlíðis näitasid, et Þjóðhildri kirik püstitati üheaegselt esimese elumajaga. Kiriku ümbert leiti 155 inimese hauad, võimalik, et nende seas on ka Eiríkri oma.