Aineringe: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Aineringe''' on [[ökosüsteem]]is (ja [[biosfäär]]is) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
'''Aineringe''' on ainete ringkäik [[ökosüsteem]]is või [[biosfäär]]is, aga ka [[Maa (planeet)|Maa]] eri sfäärides ([[atmosfäär|atmo]]-, [[hüdrosfäär|hüdro]]-, [[litosfäär|lito]]- ja [[biosfäär]]is) ning nende vahel.


Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures [[Päike]]se kiirgus ja keemiliste sidemete energia.
Aineringe peamine energiaallikas on [[Päike]]se kiirgus, vähemtähtsad on [[raskusjõuenergia]] ja [[Maa siseenergia]].


Looduse tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – [[süsinikuringe|süsiniku]]-, [[lämmastikuringe|lämmastiku]]-, [[fosforiringe|fosfori]]- ja [[väävliringe]].
Aineringe jaguneb [[bioloogiline aineringe|bioloogiliseks]] ja [[geoloogiline aineringe|geoloogiliseks]].


Kõik organismid ökosüsteemis nii sünteesivad keerukamaid orgaanilisi ühendeid, kasutades seejuures anorgaanilisi aineid, kui lagundavad orgaanilisi ühendeid lihtsamaiks, sealhulgas anorgaanilisteks aineteks. Seejuures esineb funktsioonide jaotumine organismirühmade vahel, kuivõrd ükski organism ei suuda läbi viia kõiki aineringe reaktsioone. Organismirühmadest on seejuures kõige multifunktsionaalsemad [[bakterid]] ning suhteliselt vähemaid aineringe protsesse suudavad läbi viia [[taimed]] ja [[loomad]].
Looduse tähtsaimad aineringed on [[hapnikuringe|hapniku]]-, [[süsinikuringe|süsiniku]]-, [[lämmastikuringe|lämmastiku]]-, [[fosforiringe|fosfori]]- ja [[väävliringe]].

Ökosüsteemide aineringes on tähtis koht süsinikuringe initsiaatoriteks [[autotroof]]sed organismid (osa baktereid ja enamik taimi), kes suudavad anorgaanilistest süsinikuühenditest valmistada [[orgaaniline aine|orgaanilisi]] aineid, mida seejärel [[heterotroof]]id nii keerukamaiks kui lihtsaimaks muundavad. Surnud heterotroofsed ja autotroofsed organismid muundatakse [[lagundajad|lagundavate]] organismide elukäigus tagasi [[mineraalained|mineraalaineiks]], [[vesi|veeks]] jt aineteks, mida taaskord kasutavad nii autotroofid kui heterotroofid oma elukäigus.

Geoloogiliseks aineringeks nimetatakse vahel ka geoloogilist ainete liikumist [[Maa (planeet)|Maa]] eri sfäärides ([[atmosfäär|atmo]]-, [[hüdrosfäär|hüdro]]-, [[litosfäär|lito]]- ja [[biosfäär]]is) ning nende vahel.


Ökosüsteemis on aineringe initsiaatoriteks [[autotroof]]sed organismid, kelle poolt valmistatud [[orgaaniline aine|orgaanilisi]] aineid tarbivad [[heterotroof]]id. Surnud heterotroofsed ja autotroofsed organismid muundatakse [[lagundajad|lagundavate]] organismide elukäigus tagasi [[mineraalained|mineraalaineiks]], [[vesi|veeks]] jt aineteks, mida taaskord kasutavad nii autotroofid kui heterotroofid oma elukäigus.


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 21. märts 2008, kell 19:50

Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.

Aineringe liikumapanevaks jõuks on kõik organismid, kuivõrd enamik keemilisi reaktsioone ökosüsteemide aineringes toimuvad ensümaatiliselt, seega elusorganismide toimel. Peamisteks energiaallikateks on seejuures Päikese kiirgus ja keemiliste sidemete energia.

Looduse tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.

Kõik organismid ökosüsteemis nii sünteesivad keerukamaid orgaanilisi ühendeid, kasutades seejuures anorgaanilisi aineid, kui lagundavad orgaanilisi ühendeid lihtsamaiks, sealhulgas anorgaanilisteks aineteks. Seejuures esineb funktsioonide jaotumine organismirühmade vahel, kuivõrd ükski organism ei suuda läbi viia kõiki aineringe reaktsioone. Organismirühmadest on seejuures kõige multifunktsionaalsemad bakterid ning suhteliselt vähemaid aineringe protsesse suudavad läbi viia taimed ja loomad.

Ökosüsteemide aineringes on tähtis koht süsinikuringe initsiaatoriteks autotroofsed organismid (osa baktereid ja enamik taimi), kes suudavad anorgaanilistest süsinikuühenditest valmistada orgaanilisi aineid, mida seejärel heterotroofid nii keerukamaiks kui lihtsaimaks muundavad. Surnud heterotroofsed ja autotroofsed organismid muundatakse lagundavate organismide elukäigus tagasi mineraalaineiks, veeks jt aineteks, mida taaskord kasutavad nii autotroofid kui heterotroofid oma elukäigus.

Geoloogiliseks aineringeks nimetatakse vahel ka geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel.


Vaata ka