Eutrofeerumine: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Idioma-bot (arutelu | kaastöö)
SieBot (arutelu | kaastöö)
25. rida: 25. rida:
[[eo:Plantoziĝo]]
[[eo:Plantoziĝo]]
[[fr:Eutrophisation]]
[[fr:Eutrophisation]]
[[gl:Eutrofización]]
[[is:Ofauðgun]]
[[it:Eutrofizzazione]]
[[it:Eutrofizzazione]]
[[lt:Eutrofikacija]]
[[lt:Eutrofikacija]]
32. rida: 34. rida:
[[pt:Eutrofização]]
[[pt:Eutrofização]]
[[ru:Эвтрофикация]]
[[ru:Эвтрофикация]]
[[sr:Цветање воде]]
[[fi:Rehevöityminen]]
[[fi:Rehevöityminen]]
[[sv:Övergödning]]
[[sv:Övergödning]]

Redaktsioon: 17. märts 2008, kell 00:18

Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest

Eutrofikatsioon ehk eutrofeerumine (< eu + kreeka trophē 'toit') on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.

Eutrofikatsioon võib aset leida nii mageveelistes kui soolase veega veekogudes.

Ökoloogilised tegurid

Paljud ökoloogilised tegurid võivad stimuleerida esmatootjate produktsiooni. Enamikul juhtudest on tegemist küll kolme probleemiga: vähenenud biodiversiteet, muutused liikide koosseisus ja domineerimises ning toksilised efektid.

Vaata ka

Mall:Link FA