Päevanägemine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: right|thumb|Päevanägemise [[heledusfunktsiooni graafik. Abstsissteljel on lainepikkus nanomeetrites.]]]] '''Pä... |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:CIE_1931_Luminosity.png|right|thumb|Päevanägemise [[heledusfunktsioon]]i graafik. [[Abstsisstelg|Abstsissteljel]] on [[lainepikkus]] [[nanomeeter|nanomeetrites]]. |
[[Pilt:CIE_1931_Luminosity.png|right|thumb|Päevanägemise [[heledusfunktsioon]]i graafik. [[Abstsisstelg|Abstsissteljel]] on [[lainepikkus]] [[nanomeeter|nanomeetrites]].]] |
||
'''Päevanägemine''' ehk '''fotoopiline nägemine''' on [[silm]]a n'gemine heas valguses. Inimesel ja paljudel loomadel võimaldab päevanägemine [[värvuste nägemine|värvuste nägemist]] [[kolvike]]ste abil. |
'''Päevanägemine''' ehk '''fotoopiline nägemine''' on [[silm]]a n'gemine heas valguses. Inimesel ja paljudel loomadel võimaldab päevanägemine [[värvuste nägemine|värvuste nägemist]] [[kolvike]]ste abil. |
Redaktsioon: 10. märts 2008, kell 07:16
Päevanägemine ehk fotoopiline nägemine on silma n'gemine heas valguses. Inimesel ja paljudel loomadel võimaldab päevanägemine värvuste nägemist kolvikeste abil.
Inimese silm kasutab kolme tüüpi kolvikesi. Nende fotopigmendi neelab valgust maksimaalselt vastavalt lainepikkustel umbes 420 nm (sinine), 534 nm (sinakasroheline) ja 564 nm (kollakasroheline). Maksimaalne tõhusus on 683 lm/W lainepikkusel 555 nm (roheline).