Eesti pärismaised puud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. märts 2008, kell 16:32

Pärismaisena kasvab Eestis 51 liiki puid.

Looduslikult kasvavad ehk pärismaised puud on levinud Eestisse alates viimase jääaja lõpust (umbes 11 000–13 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks kultuurtaimedena Eestisse kasvama toodud liike.

Viirpuude (Crataegus) liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased.

Puude eristamine põõsastest pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit.

Eesti pärismaiste puuliikide nimestik

haab (Populus)
- harilik haab (Populus tremula)
jalakas (Ulmus)
- harilik jalakas (Ulmus glabra)
- künnapuu (Ulmus laevis)
jugapuu (Taxus)
- harilik jugapuu (Taxus baccata)
kadakas (Juniperus)
- harilik kadakas (Juniperus communis)
kask (Betula)
- arukask (Betula pendula)
- sookask (Betula pubescens)
kikkapuu (Euonymus)
- harilik kikkapuu (Euonymus europaeus)
kontpuu (Cornus)
- verev kontpuu (Cornus alba)
kuusk (Picea)
- harilik kuusk (Picea abies)
lepp (Alnus)
- hall lepp (Alnus incana)
- sanglepp (Alnus glutinosa)
lodjapuu (Viburnum)
- harilik lodjapuu (Viburnum opulus)
mänd (Pinus)
- harilik mänd (Pinus silvestris)
paakspuu (Frangula)
- harilik paakspuu (Frangula alnus)
paju (Salix)
- halapaju (Salix acutifolia)
- hõberemmelgas (Salix alba)
- härmpaju (Salix daphnoides)
- kahevärviline paju (Salix phylicifolia)
- mustjas paju (Salix myrsinifolia)
- pikalehine paju (Salix dasyclados)
- punapaju (Salix purpurea)
- raagremmelgas (Salix caprea)
- rabe remmelgas (Salix fragilis)
- raudremmelgas (Salix pentandra)
- tuhkur paju (Salix cinerea)
- vesipaju (Salix triandra)
- vitspaju (Salix viminalis)
pihlakas (Sorbus)
- harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)
- pooppuu (Sorbus intermedia)
- tuhkpihlakas (Sorbus rupicola)
pirnipuu (Pyrus)
- mets-pirnipuu (Pyrus pyraster)
pärn (Tilia)
- harilik pärn (Tilia cordata)
saar (Fraxinus)
- harilik saar (Fraxinus excelsior)
sarapuu (Corylus)
- harilik sarapuu (Corylus avellana)
tamm (Quercus)
- harilik tamm (Quercus robur)
toomingas (Prunus)
- harilik toomingas (Prunus padus)
- laukapuu (Prunus spinosa)
türnpuu (Rhamnus)
- harilik türnpuu (Rhamnus cathartica)
vaher (Acer)
- harilik vaher (Acer platanoides)
viirpuu (Crataegus)
- daugava viirpuu (Crataegus dunensis)
- eesti viirpuu (Crataegus estonica)
- harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla)
- Kupfferi viirpuu (Crataegus kupfferi)
- kuramaa viirpuu (Crataegus curonica)
- lääne-viirpuu (Crataegus palmstruchii)
- Lindmani viirpuu (Crataegus lindmanii)
- rand-viirpuu (Crataegus maritima)
- saaremaa viirpuu (Crataegus osiliensis)
- viidumäe viirpuu (Crataegus viidumaegica)
õunapuu (Malus)
- mets-õunapuu (Malus sylvestris)

Vaata ka

Eesti pärismaised põõsad

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 Looduslikult kasvavad ehk [[pärismaine takson|pärismaised]] [[puu]]d on levinud [[Eesti]]sse alates viimase [[jääaeg|jääaja]] lõpust (umbes 11 000–13 000 aastat tagasi) ja enne 18. sajandit pKr. Hiljem Eestisse levinud puuliike ei nimetata pärismaisteks. Samuti ei nimetata pärismaisteks [[kultuurtaim]]edena Eestisse kasvama toodud liike.
-Viirpuude (''Crataegus'') liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased.
+[[Viirpuu]]de (''Crataegus'') liigid on üksteisest raskesti eristatavad. Nende liike piiritletakse erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased.
 Puude eristamine [[Eesti pärismaised põõsad|põõsastest]] pole teravapiiriline. Siin on loetud puudeks neid, mis võivad kasvada kõrgemaks kui 3 meetrit.