Rahvusvaheline organisatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: is:Alþjóðastofnun
SieBot (arutelu | kaastöö)
23. rida: 23. rida:
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid| Rahvusvaheline organisatsioon]]
[[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid| Rahvusvaheline organisatsioon]]


[[ar:منظمات دولية]]
[[zh-min-nan:Kok-chè cho͘-chit]]
[[zh-min-nan:Kok-chè cho͘-chit]]
[[da:International organisation]]
[[da:International organisation]]
29. rida: 30. rida:
[[es:Organización internacional]]
[[es:Organización internacional]]
[[eo:Internacia organizaĵo]]
[[eo:Internacia organizaĵo]]
[[eu:Nazioarteko erakunde]]
[[fa:سازمان بین‌المللی]]
[[fa:سازمان بین‌المللی]]
[[fr:Organisation internationale]]
[[fr:Organisation internationale]]

Redaktsioon: 27. veebruar 2008, kell 07:35

Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon.

Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone:

  • valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization);
  • valitsusvälised organisatsioonid (nongovernmental organization ehk NGO).

Valitsustevahelised organisatsioonid

Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning on suuteline seda oma organite kaudu teostama.

Valitsustevahelised organisatsioonid on rahvusvahelise õiguse subjektid asutamislepingust tulenevas ulatuses. Nende õigussubjektsus võib olla asutamislepingus sõnaselgelt väljendatud, kuid võib olla ka tuletatud.

Aita täiendada seda artikli alaosa!

Valitsusvälised organisatsioonid

Valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, vaid on tavaliselt riigisisese õiguse alusel moodustatud. Eestis on nende õiguslikuks vormiks tavaliselt mittetulundusühing või sihtasutus.

Hoolimata sellest, et valitsusvälised organisatsioonid ei ole rahvusvahelise õiguse subjektid, võivad mõned neist osaleda näiteks diplomaatilistel konverentsidel vaatlejaliikmena.

Aita täiendada seda artikli alaosa!

Vaata ka