Arutelu:Sirje Kingsepp

raamatpidaja erialal

Kas "raamatupidaja" on eriala? Võib-olla tehnikumides oli. Andres 27. juuni 2006, kell 20.47 (UTC)

---

Pole ju mingit põhjust "Baari" siin mitte mainida. Andres 9. oktoober 2007, kell 02:25 (UTC)

---

Miks viide EKP-le maha läks? See on faktiliselt korrektne info.--Kriku 9. oktoober 2007, kell 16:34 (UTC)

Viide ekple läks maha, kuna antud info on olemas vasakpartei all ja sellel parteil on väga palju nimesid olnud, kõik ei olulised siia artiklisse kirja panna.

Vasakpartei artikkel räägib ainult kolmest nimest. Ma ei saa aru, miks peaks ESDTP järgmine nimi (Vasakpartei) olema artiklis sees, kuid eelmine (EKP) mitte. Viide EKP-le on kahtlemata informatiivne. --Kriku 9. oktoober 2007, kell 17:25 (UTC)

See nimi on sees artiklis partei kohta, nii et siia pole seda tarvis panna. See oleks ülearune näpuga näitamine. Andres 10. oktoober 2007, kell 06:18 (UTC)

See muidugi ei ole üldse asi, mille üle ma viitsiks vaielda, aga ma ei saa aru, mis näpuga näitamisest sa räägid... Kui ühel seltskonnal on olnud kolm nime ning selguse mõttes on mainitud kaks viimast, siis oleks minu arvates ainult loogiline mainida ka esimest. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:22 (UTC)

Ma ei ole sellega nõus. Minu meelest on asjakohane kasutada ainult neid nimesid, miserakonnal olid asjaosalise tegevuse ajal selles erakonnas. Praeguse nime mainimine on oluline eelkõige sellepärast, et artikli pealkiri järgib praegust nime. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:55 (UTC)

Peale baari saate olen ma osalenud vähemalt 20s erinevas saates, kas need kõik peaks siia kirja panema? Kas kellelgi teisel on kõik kirjas? Kas Kriku võib käia kõikides internetiportaalides minu kohta mingit haiget infot levitamas, sellepärast et tal on minu vastu tunded?--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:13 (UTC)

Baar ei olnud saade vaid saatesari, mis pälvis laia vastukaja. Seda maha vaikida ei tohiks. Mis need ülejäänud 20 saadet on? Valimisstuudiod? Intervjuu uudistesaatele? Kui on mõni oluline saade, siis võib selle lisada, mitte Baari kustutama hakata. --Metsavend 9. oktoober 2007, kell 17:17 (UTC)

Nõus Metsavennaga. Artikkel on muidugi ebatäielik, aga Vikipeedia tegijana Sa ju tead, miks see nii on.

Praegune tekst on erinev Kriku tekstist, mis sisaldas üleliigset kommentaari. Andres 10. oktoober 2007, kell 06:18 (UTC)

Ei ole vastu praegusele tekstile. Kommentaari kohta: mainisin, et üks esimesi eesti poliitikuid, kes oma tuntuse suurendamiseks ka niisuguseid meetodeid kasutab. Minu arvates on see informatiivne, aga vaidlema ka ei hakka. Jutu mõte seisneb selles, et mida aeg edasi, seda show-likumaks poliitika muutub ja see näib olevat üldine suundumus. Kommentaar ei olnud hinnanguline. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:22 (UTC)

See, et ta osales saates selleks, et oma tuntust suurendada, ei ole fakt, vaid oletus. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Seda küll. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:45 (UTC)

---

Kas isikuartiklist informatsiooni eemaldamine sellesama isiku poolt, keda artikkel käsitleb, on NPOV'ga kooskõlas? --Kriku 9. oktoober 2007, kell 17:27 (UTC)

Kriku, isikuandmete seaduse järgi on ainult krikul õigus otsustada minu isikuga seotud asju. kohe nii ongi kirjas.--Kinks 9. oktoober 2007, kell 17:29 (UTC)

lõpetage see tsirkus nüüd ära. Inimesel on õigus arutelulehel juhtida tähelepanu andmetele, mis ei ole tema arvates tõesed. Kui artiklis olev info on pärit meediast, siis ei lähe see isikuandmete seaduse alla. Kui inimene on ise wikipedias mingil hetkel mingit infot avaldanud ja järgmisel soovib selle eemaldamist, siis see ei lähe isikuandmete kaitse seaduse alla. Kui inimese tuttav, sõber, vaenlane või keegi muu avaldab isiku kohta informatsiooni, mis ei ole viidetega kinnitatav, tasub sellele arutelulehel tähelepanu juhtida ja kui viidet ei ole võimalik leida, siis läheb see kustutamisele. --Ken 9. oktoober 2007, kell 18:32 (UTC)

Kui inimene on enda isikuga seonduvad andmed avalikustanud, siis nendest andmetest rääkimine teiste isiku poolt on olemasolema info refereerimine. Avaldamine on toimunud juba varajasemalt. Salastamisele kuuluvad delikaatsed isikuandmed. Kui subjekt ise need andmed avaldab, siis delikaatsete isikuandmete töötlemisega mitteseonduvad inimesed ei kuulu vastutusele seaduse ees. Delikaatsete isikuandmete töötlemisega seonduvad inimesed sõlmivad vastava lepingu isikuandmeid haldava asutusega. Kui ei ole lepingut, ei ole ka andmete töötlemist.--Hendrix 9. oktoober 2007, kell 18:38 (UTC)

Rangelt võttes ei saa Vikipeedias kasutada ka infot, mida inimene ise enda kohta annab, kui see puudub avalikes allikates. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Eestikeelne vikipeedia pole nagunii No Original Researchi'i järgides eriti järjekindel. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Sirje Kingsepp ei ole poliitik

Minu meelest on see artikkel eksitav, sest põhineb valedel eeldustel. Nimelt algab artikkel lausega: Sirje Kingsepp (sündinud 13. september 1969 Kiviõlis) on Eesti poliitik. See ei ole tõene, sest Sirje Kingsepp ei ole Vikipeedia definitsioonidest lähtuvalt poliitik, kuna ta ei osale aktiivselt poliitikas, kuuludes ka mõnda parteisse või poliitilisse liikumisse. Vikipeedia tõsiseltvõetavuse huvides oleks mõistlik eksitavaid artikleid mitte kirjutada.

Kuidas siis mõne erakonna endist esinaist nimetada? Endiseks poliitikuks? Minu arvates võiks küll olla poliitik edasi. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 10:01 (UTC)

Muide, poliitik ei pea tingimata olema mõne erakonna liige. Näiteks Marek Strandbergi võis siis, kui ta sõltumatu kandidaadina osales Europarlamendi valimistel, nimetada küll poliitikuks. Ometi polnud rohelisi siis veel poliitilise erakonnana olemas. Samuti ei ole õige nimetada kõiki mitukümmet tuhandet inimest, kes erakondadesse kuuluvad, poliitikuteks. Lähtuda tuleks ikkagi inimese sisulisest tegevusest, st. aktiivsest poliitikas osalemisest. Aktiivseks poliitikas osalemiseks ei pea Eestis olema mõne erakonna liige, see on iga inimese põhiseaduslik õigus. Minu arvates vastab Kingsepa tegevus sellele määratlusele ka pärast tema lahkumist Vasakparteist. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 10:39 (UTC)

Kui see on tõsi, siis tuleb artiklit Poliitik muuta. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Juba pool päeva tagasi tehtud :) --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Mõtlesin korra veel selle üle (üldsegi mitte Kingsepaga seoses, aga puutub ka siia). Kui kunstnik lõpetab maalimise alates 30. eluaastast, kas tema 35. sünnipäeval tohib ta kohta öelda "kunstnik" või peab ütlema "endine kunstnik"? --Kriku 21. detsember 2007, kell 22:28 (UTC)

---

Helistasin andmekaitse inspektsiooni. Järgmisest aastast hakkab kehtima seadusepunkt, et isiku nõudmisel tuleb terve artikkel siit vikist maha võtta. Hetkel tuleb maha võtta kõik andmed, mille kohta pole viidet. Seega tuleb maha võtta, et ma olen hetkel poliitik, sest ma ei ole. Jääda saavad ainult need andmed, mis on atud sellel aadressil: http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/2454.html Minu perekonnaseisu, ega lapsi seal kirjas pole. Samuti pole aadressil hot.ee/peib/cv enam lehekülge, kust oleks võimalik mingeid andmeid saada. Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:33 (UTC)

Parem oleks ikkagi saada sealt kirjalik vastus. Milline muudatus siis järgmisest aastast kehtima hakkab. Kas seda saab kuskilt lugeda? Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Esiteks loeb enda andmete avalikustamise puhul avalikustamise ühekordne fakt. Kui sa avalikustad oma andmed ja siis korjad ära lehekülje, millel seda tegid, siis oled ikkagi oma andmeid ise avalikustanud. Mis puutub andmekaitse inspektsiooni, siis minu meelest tuleb vikipeedial ikka lähtuda kehtivast õigusest. Mitte artiklist isiklikult huvitatu telefoni teel hangitud anonüümsest arvamusest selle kohta, milliseks kellegi meelest isikuandmete kaitse tulevikus kujuneda võib.

Probleem muidugi on olemas ja laiem, kui käesolev artikkel. Võib-olla tuleks eestikeelsesse vikipeediasse lisada sellekohane artikkel, milles oleks väljendatud nii kehtiva õiguse seisukoht kui haldamise põhimõtted? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:57 (UTC)

andmekaitse inspektsioon peab lähtuma seadustest. Viki ei halda andmeid, vaid refereerib mujal avaldatud. Delfis on sulaselgelt kirjas, et Kingsepp on tuntud poliitik ja osales valimiskampaanias. Ja Kingsepa kodukas pole kuskile kadunud [1]--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 10:07 (UTC)

Lõppkokkuvõttes peaks artikkel nägama välja selline.

Sirje Kingsepp

---

SIRJE KINGSEPP (sündinud 13.09.1969 Kiviõli linn) on Eesti kodanik. Kandideerinud Eesti Vasakpartei nimekirjas valimisringkonnas number 2 Riigikogu valimistel ja olnud Vasakpartei esimees. Lõpetas 2005 aastal Estonian Business School rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuse kraadiga. Haridus kõrgem.

Miks ei ole artiklil juures märget, et sisu on vaidlustatud? Keegi kes siia lehele ligi saab, peaks selle lisama? --Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:33 (UTC)

Muutsin sisu ja lisasin neutraalsuse vaidlustuse malli. Kas vaidlustad veel midagi sisulist artiklist? --Metsavend 10. oktoober 2007, kell 09:40 (UTC)

töökohtade kohta käiv info on samuti allikata, seega tuleks ära võtta. Ja jätkuvalt - ma olen käinud vähemalt 20 saates, miks on kirjas ainult see saade, millele telekas kõige rohkem reklaami tegi? See on eksitav ja ebaoluline. publitsist on küll vale, aga kõlab hästi, las see jääb --Kinks 10. oktoober 2007, kell 09:44 (UTC)

Minu teada ei ole eestikeelses vikipeedias põhimõtet, et ilma allikata infot ei tohi üldse artiklites olla. Kas sa väidad, et see info on sisuliselt vale? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 09:59 (UTC)

Ilma allikata negatiivset infot elavate isikute kohta ei tohi olla.

Peale selle, isikute kohta ei tohi avaldada infot, mis ei ole varem avalikustatud. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Kingsepa eelnev töökäik või osalemine telesaadetes ei kuulu kummagi alla. --Kriku 10. oktoober 2007, kell 21:13 (UTC)

Jah, praegu on küsimus selles, kas õnnestub leida viited. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:50 (UTC)

Oli viide tema CV-le, mille ta hetkel on ära korjanud. Järelikult ei olnud tegemist avalikustamata infoga. Faktid ei lakka eksisteerimast hetkel, kui kaob neid sisaldanud kodulehekülg. Seda võib muidugi viite juures eraldi märkida. Sama lehekülg on Google'i vahemälus veel ka olemas. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:51 (UTC)

Kas Sa saaksid panna niisuguse viite, mis töötab? Andres 11. oktoober 2007, kell 08:27 (UTC)

Minu meelest ei ole meie ülesanne detektiivitööd teha. Viitama peaks ikka normaalsetele saitidele. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:35 (UTC)

Küll on tore kui inimesed ikka tasuta tsirkust teevad - ei ole vaja piletit osta, tule aga Vikipeediasse ja siin on lõbu laialt.

Esiteks, kõik, mis kunagi internetti üles riputatud on nüüd, ikka ja igavesti avalik info, sest rääkimata sellest, et archive.org kaudu on kõik võimalik üles leida, puhverdab ka Google usinalt ja päris pikaks ajaks infot. Näiteks aadressil www.esdtp.ee/euroopa/eparlament4.htm on Sirje Kingsepa andmed küll maha võetud, ent Google'i puhvrist tuleb elulookirjeldus kenasti kätte. Seetõttu tuleks elu kenasti läbi mõelda, kas kunagi hiljem ei hakka avaldatu pärast kahju/häbi/mida iganes. Seda enam, et preili Kingsepp on valdava osa enda kohta käivast materjalist ise produtseerinud.

Entsüklopeediatest kõrvaldati materjali vanal heal Nõukogude ajal. Oleks kummaline kui ka demokraatliku riigi seadusandlus hakkaks nõudma ühiskonnaelutegelaste kohta käivate faktiliste andmete eemaldamist. Varsti hakkavad meil siis ka ehk ilmuma täiendavad lehed, mis tuleb EE-sse õige koha peale kleepida. Kas see ongi endise vasakpoolse poliitiku ideaalnägemus Eesti ühiskonnast?

Näiteks minu kohta on ka internetis paar alusetut, või ütleme, et väitja jaoks tõestamatut väidet - aga ma ei ole hakanud helistama seepärast andmekaitseinspektsiooni või pöördunud kohtuorganitesse. Esiteks ei ole mul aega selliste mõttetustega tegeleda, teiseks ei anna see mingit reaalset tulemust ja kolmandaks tõmbab neile väidetele oluliselt rohkem tähelepanu kui need seda praegu saavad.

Mis puudutab teleseriaali "Baar", siis usun, et neid "Baari" osasid, kus kodanik SK esines, oli umbes sama palju kui muid saateid, kus ta üles on astunud. Loomulikult võib lisada, et SK on lisaks osalenud ka valimisstuudiotes, vestlussaadetes, jms, aga "Baari" mainimata ei ole küll kahjuks kuidagi võimalik jätta, sest SK oli selles osalemise ajal poliitikuna avaliku elu tegelane. Ehk oleks veidi mõtlemist jälle enne kasuks tulnud kui reality showsse esinema minna. -- Toomas 10. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

Minu meelest pole sellel üldse tähtsust, kas ta oli avaliku elu tegelane. Ma ei saa üldse aru, mis on selles saates esinemises nii imelikku või halba. Minu meelest peaksid olema olema artiklid kõigi selles saates osalenute kohta, sest see oli väga vaadatav saade ja kõik need inimesed said tuntuks. Vikipeedia peaks rääkima lähemalt sellest saatest ja selles osalenud inimestest, sest neid mainitakse sageli. Näiteks mina ei ole neid saateid näinud, tean ainult kuulu järgi, aga sellised nimed nagu "Baari-Paavo" on mulle hästi tuttavad, sest neid mainitakse sageli. Tegu on minu arvates entsüklopeedilise teabega, sest ilma selleta pole võimalik paljusid ajakirjanduslikke tekste mõista. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

Selleks et teisi saateid mainida, peab olema allikas, millele saab toetuda. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Nõukogude ajal ei pandud iga suvalist inimest ensüklopeediasse kirjagi. Miks see tänapäeval teisti on? Tolles saates käimine on eraeluline fakt. Samaoodi ka töökohad. Suurema osa eesti oluliste inimeste kohta pole vikis sõnagi nüüd järsku olen mina nagu 1 olulisemaid isikuid vikis ja ilmselt ainuke kelle andmete muutmisele on piiratud ligipääs. No kui ma teie südames nii sügaval olen, eks te siis kirjutage mida teil ainult pähe tuleb. Eks see näita eesti viki "sisukust" ja kohalike arusaamist "vabast ühiskonnast", kus üksikisiku arvamus tema enda kohta maksab vähem kui SLÕhtulehe oma.--Kinks 10. oktoober 2007, kell 13:12 (UTC)

Kas artiklis on kirjas mõni arvamus? Minu meelest on seal ainult faktid. See on küll tõsi, et andmed ei ole täielikud, aga neid võib lisada.

Saates käimine ei saa kuidagi olla eraeluline fakt, sest saade on ju avalik. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

Ja veel, ka Vikipeediasse ei panda iga suvalist inimest kirja. Ja paberentsüklopeedial on ju mahupiirangud, mida siin ei ole. Andres 13. oktoober 2007, kell 11:50 (UTC)

lugupeetud Kinks, enne kui demagoogitsema hakata, võiks ka vaadata, kes sellesse artiklisse lisandusi teinud on--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 13:25 (UTC)

äkki sa vaatad ka MILLISEID parandusi siin keegi teinud on, lugupeetud hendrix--Kinks 10. oktoober 2007, kell 13:27 (UTC)

eks ikka ühiselt ja teadmiste põhjal. Ja tundub, et ka Sulle on olnud SK artikli areng oluline :)--Hendrix 10. oktoober 2007, kell 13:30 (UTC)

Jah, tahaks ka küsida, miks ma saan redigeerida artiklit Jaak Aabist, aga ei saa redigeerida artiklit Sirje Kingsepast?! Mul on Sirje Kingsepa kohta teada väga palju (NB! Viidetega!) fakte, mida ma kõiki sooviksin siia kirja panna! Palun avage ligipääs!

Võib-olla oleks mõistlik need kõigepealt siia arutelulehele postitada? --Kriku 10. oktoober 2007, kell 16:42 (UTC)

See lehekülg on kinni olnud ainult ühe päeva, ja püüame selle varsti jälle avada. Andres 10. oktoober 2007, kell 18:41 (UTC)

---

Ma püüan teha artikli võimalikult täielikuks, et ühele faktile poleks pööratud liiga palju tähelepanu, ja ühtlasi kõrvaldada kinnitamata väited. Andres 11. oktoober 2007, kell 03:50 (UTC)

Haldusjuhtimise magistriõppes õppimise viide - üliõpilaste nimekiri TLU kodulehel [2].--Ken 11. oktoober 2007, kell 04:58 (UTC)

Panin sisse. Siin on küll üks aga: kuidas tõendada, et tegu pole samanimelisega? Andres 11. oktoober 2007, kell 06:04 (UTC)

Miks seda tõendama peaks? Mingi väike tõenäosus, et andmed on vigased, jääb alati. On väga vähe asju, mida annab 100% kindlusega tõendada. Äkki on Sirje Kigsepal samanimeline täpselt identne teisik, kes vahel kummalisi avaldusi teeb ja telesarjades esineb? Kuidas tõendada vastupidist? Nii võib absurdi piirimaile jõuda.

Alati on isikul endal võimalik vigased andmed ümber lükata. Ma küsisin talt ülal, kas ta väidab, et tema artiklis kirjeldatud töökäik on sisuliselt vale. Ta ei väitnud seda. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 07:51 (UTC)

Olen nõus, et asju ei saa sajaprotsendilise kindlusega tõendada. Tõstan selle küsimuse lihtsalt põhimõtte pärast. On juhtunud, et keegi ähvardab Vikipeediat kohtusse kaevata, sest oleme teda mõne samanimelise isikuga ühte patta pannud. Paraku ei aita põhimõtteliselt ka see, et asjaosaline isik ise midagi kinnitab või ümber lükkab, sest Vikipeedia ei avalda esimese allika infot. Edasi, andmed peavad olema kontrollitavad. Kui pole millelegi viidata, siis kuidas kontrollida? Need nõuded peaksid juba iseenesest kaitsma asjaosalist mitteavalike andmete avaldamise eest, sest mitteavalikud andmed ei ole tõendatavad ega kontrollitavad. Andres 11. oktoober 2007, kell 08:27 (UTC)

Küsimus on muidugi õigustatud. Aga kui keegi ähvardab vikipeediat kohtuga, siis on situatsioon põhimõtteliselt erinev. Siis nõutakse tõele mittevastavate andmete ümberlükkamist. Antud juhul subjekt ei väida, et vikipeedia oleks avaldanud tõele mittevastavaid andmeid. Nii et ses mõttes on asjaosalise isiku seisukoht siiski oluline. On oluline vahet teha, kas subjekt eitab andmete tõelevastavust või vikipeedia õigust neid andmeid refereerida.

Jah, praegu ei eitata andmete tõesust, aga küsimus on üldine ja põhimõtteline. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:51 (UTC)

Sõltumata sellest, kuidas asjaosaline asjasse suhtub, peavad andmed olema kontrollitavad. Ja kontrollimisvõimaluse puudumine on ka kaudne märk ebaolulisusest. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:53 (UTC)

Väide, et vikipeedia ei avalda esimese allika infot, ei vasta vähemalt praktikas meil tõele. Eestis on palju kasutajaid, kelle kohta on ka artikkel. Kas on astutud mingeid samme, et nad ei saaks enda kohta käivat artiklit redigeerida? Minu teada on lihtsalt öeldud, et nii pole ilus teha. --Kriku 11. oktoober 2007, kell 09:15 (UTC)

Enda kohta käivate artiklite redigeerimine on hoopis teine teema. See ei ole otseselt keelatud. Kui keegi kirjutab enda kohta midagi tõendatavat ja kontrollitavat, siis see ei ole esimese allika info. Andres 11. oktoober 2007, kell 09:51 (UTC)

Jah, õigus on sellel, kes ülalpool kirjutas, et tsirkust pole enam vajagi, tule selle asemel Vikipeediasse... Loen seda juttu siin ja mõtlen, et no on jobud, kel pole muud oma päeva sisustamiseks teha, kui ühe Eesti avaliku elu suhtes täiesti tähtsusetu isiku kohta artikleid kirjutada, tema kohta tõendatavaid ja viidatavaid andmeid otsida jms. Mis kasu sellest on? Kui midagi teha tahate, tõlkige parem inglisekeelsest Vikipeediast tõepoolest olulisi artikleid (mitte mingit pläma Harry Potterist jms) või võtke riiulilt mõni päris entsüklopeedia ning kandke siia sisse. P.S. Vaatasin just rahvastikuregistrist järgi - Eestis on kokku 4 Sirje Kingseppa. Nii et uurige enne hoolikalt kelle kohta neist neljast üks või teine viide käib. P.P.S. Ja kindlasti ei pea isik hakkama enda kohta kirja pandud valeandmeid ümber lükkama vaid andmete ülespanija peab veenduma, et andmed on tõesed ja käivad just selle isiku kohta. Pmt. süütuse presumptsioon: isik ei pea tõestama oma süütust või ümber lükkama süüdistusi - seda peab tegema ikka süüdistaja.

demagoogia on end ikka kohe täitsa tagajalgadele end püsti ajanud... Kes siin keda süüdistab? Kui näed viga, siis tule, palun ja paranda. Kogu see möll käib siin ainult selle "Baar" saate pärast. Ja et see saade toimus, ei eita keegi. Ei taheta lihtsalt tunnistada.--Hendrix 11. oktoober 2007, kell 12:05 (UTC)

kuulge, mis imelikke tekste te siia pannud olete? olga lauristini kohta pole mina seda juttu kirjutanud! mina saatsin selle jutu vaid oma emaili alt ajalehte ja "ajakirjanik" arvas, et mina kirjutasin. tahaks teada, millal lõpeb olukord, kus siin igasugused tüübid, kes inimest ei tunne (ja kõiki seebiseriaale innustunult jälgivad), võivad lolluseid kokku kirjutada ja need, kes inimest teavad, ei või!--Kinks 11. oktoober 2007, kell 15:59 (UTC)

1. Süütuse presumptsiooni põhimõte kehtib kriminaalõiguses, mitte tsiviilõiguses. Seal on tõendamiskohustus hoopis teistmoodi jaotatud. 2. inimesel, kes teab rohkem kui ülejäänud vikipedistid, on alati õigus infot parandada. Wiki ei anna tõesuse garantiid mitte ühegi sissekande kohta. 3. "olulisuse" kriteerium on wikipeedias teisejärguline - kui leidub inimene, kes oskab ja/või soovib 15. sajandi lõuna-šveitsi puugravüüri kohta artikleid kirjutada, siis pole kellegi asi öelda, et see on vähemoluline kui mõni muu teema.4. vikipeedia eeldab nii artiklite kirjutajatelt/täiendaatelt kui lugejalt allikakriitilisust. Kõik, mis vikipeedia pakkuda saab, on viited allikale, mitte hinnanguid selle allika usaldusväärsuse kohta. Kui "ajakirjanik" on eksinud, siis on see "ajakirjaniku" probleem, wiki selle eest ei vastuta. Se on vikipeedia suur miinus, aga paratamatu miinus. teiset küljest on see pluss – wikipeedia saab esitada relevantset (so asjasse puutuvat), mitte ilmtingimata mingitele tõesuse kriteeriumitele vastavat infot.--Ken 11. oktoober 2007, kell 21:16 (UTC)

2. punkti kohta. Ka see, kes parandab, peab tuginema avalikele allikatele. Kui ta teab, et avalikes allikates öeldu on väär, ei saa ta seda infot paraku kasutada.

4. punkti kohta. Vikipeedias kasutatavatel allikatel on siiski usaldusväärsuse nõue. Suvalisel saidil või ajalehe artiklite kommentaarides öeldu ei ole usaldusväärne. Kui ajalehes avaldatut ei ole ümber lükatud, ega vaidlustatud, siis pole erilist alust pidada seda vääraks. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Andresele (kas on sama isik või samanimeline): [3] autori täiend ja pilt käivad sama inimese kohta, millest ülejäänud wiki artikkel.--Ken 11. oktoober 2007, kell 21:16 (UTC)

ma ei saa aru miks selline küsimus, aga isik on see, kellest siin juttu on - Ahsoous 11. oktoober 2007, kell 21:26 (UTC)

Panin ka selle viite sisse. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Kui see on Sinu nime all ilmunud, siis see on avalikkuse jaoks Sinu tekst. Aga kui Sa väidad, et see Sinu tekst ei ole, siis ma võin selle muidugi välja võtta. Pole aga välistatud, et keegi, kes ei tea, et see ei ole Sinu tekst, paneb selle uuesti sisse. Vikipeedia ei saa lähtuda otseselt tõest, vaid sellest, millisena tõde avalikkusele paistab. Me ei saa ju ühegi publikatsiooni puhul kindlalt väita, et see on publikatsiooni juures märgitud autori kirjutatud. Andres 12. oktoober 2007, kell 05:57 (UTC)

Nüüd ongi esmase allika probleem. Meil on kirjalik verifitseeritav allikas, mis väidab, et tekst on Kingsepa kirjutatud. Kingsepp ise väidab meile siin vastupidist. Seega läheb vastuollu esimese allika info ning verifitseeritav kirjalik allikas. Kui on põhimõte, et vikipeedia ei avalda esimese allika infot, siis tuleks Kingsepa teade sellest, et ta ei ole nimetatud artikli autor, jätta tähelepanuta. --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:26 (UTC)

Arvan, et me ei kaota midagi, kui me selle publikatsiooni välja jätame, sest selle publikatsiooni sisu ei ütle Sirje Kingsepa kohta midagi olulist. Kui me lubaksime kõik publikatsioonid loetleda, siis oleks iseasi. Muutsin ka pealkirja nii, et see nüüd ei väida, et tegu on Sirje Kingsepa kirjutatud tekstidega.

Ideaalis võiks tõesti olla viited kõikidele publikatsioonidele, mis võrgus kättesaadavad on. See, et artikkel on ebatäielik, on ise teema. Kui pealkiri on SK nime all ilmutatud publikatsioonid, siis ma ei näe mitte mingit põhjust, miks artikkel Olga Lauristinist peaks loetelust välja jääma. Minu arvates ütleb kõnealune artikkel Kingsepa kui poliitiku seisukohtade kohta nii mõndagi. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 08:57 (UTC)

Jah, Sul on õigus. Kui see artikkel väljendab Sirje Kingsepa seisukohti, siis see ütleb midagi tema kui poliitiku seisukohtade kohta. Mina küll usun, et tegu ei ole Sirje Kingsepa poolt kirjutatud artikliga, sest mul ei ole põhjust arvata, et Kinks ei ole Sirje kimgsepp või et ta valetab.Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Mina jälle ei usu, et "Postimehe" toimetaja selles küsimuses valetab. Miks ta peaks? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Kas see artikkel tema seisukohti väljendab, seda ei tea öelda. Kui nüüd panna see artikel koos Sirje Kingsepa poolt kirjutatuga pealkirja alla "Sirje Kingsepa nime all avaldatud publikatsioone", siis on info küll tõene, aga minu meelest ikkagi eksitav. Et ma olen ise veendunud, et tegu pole Sirje Kingsepa isikliku publikatsiooniga, siis ma võtsin selle sealt välja. Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Millel su veendumus põhineb? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

See ei tähenda, et ma saaksin kellelgi teisel keelata seda sisse panna, sest see on tõendatud väljaspool mõistlikku kahtlust. Igatahes aga tahaks, et info oleks tõene ja ka mitteeksitav, niivõrd kui see meie võimuses on. Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Täiesti nõus. Ma siis panen uuesti sisse. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Ideaalis peaksid olema viited kõigile publikatsioonidele. Nendest, mis ma olen leidnud, olen ma mõned välja jätnud, sest ma ei oska neid selgelt kirjeldada. Tegelik autorlus ei pruugi kattuda publikatsiooni juures märgituga. Kui autorlust ei ole avalikult ümber lükatud ega kahtluse alla seatud, siis me ei saa väita, et ei ole tegemist selle isiku publikatsiooniga. Kas sellekohast avaldust Vikipeedia arutelulehel võib lugeda avalikuks ümberlükkamiseks? Andres 13. oktoober 2007, kell 10:58 (UTC)

Ma arvan, et mitte. See on fakti küsimus. Võib öelda, et autor eitab tagantjärele oma autorsust. Aga ei saa öelda, et keegi ei ole mingi kirjatüki autor, sest et ta ütleb, et ei ole. See on esimese allika eelistamine kogu ülejäänud kättesaadavale informatsioonile. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Ma võtan nüüd artikli kaitse alt maha. Loodetavasti pole selleks enam vajadust. Andres 12. oktoober 2007, kell 05:57 (UTC)

---

minu arust pole seda neutraalsuse malli küll enam vaja.--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 06:42 (UTC)

On siiski. Neutraalsus on vaidlustatud sellepärast, et artiklist võib jääda mulje, nagu oleks "Baaris" esinemine ainus Sirje Kingsepa esinemine televisionis. Andres 12. oktoober 2007, kell 07:08 (UTC)

Alajaotuse pealkiri on "Osalemine telesarjas", mitte "esinemised televisioonis". "Baar" on vististi ainuke telesari, kus Kingsepp esinenud on? --Kriku 12. oktoober 2007, kell 07:26 (UTC)

Pealkiri oli pandud sisu järgi, mitte ümberpöördult. Selline mulje võis ikkagi jääda, sest teisi teleesinemisi polnud mainitud. Andres 12. oktoober 2007, kell 20:57 (UTC)

Ehk piisab praegu teisaldamiskaitsest, võtsin redigeerimiskaitse maha. --WikedKentaur 12. oktoober 2007, kell 08:22 (UTC)

Osalemine telesarjas "Baar"

Viide "Baaris" osalemisele on jälle kadunud. Nähtavasti on jätkuvalt vaja redigeerimiskaitset koos mingi eelmise redaktsiooni taastamisega. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 09:42 (UTC)

kriku, midagi pole kadunud. loe artikkel kenasti lõpuni. aga olga lauristini nekroloogi viite võid ju ka näiteks marju lauristini või jaak alliku nime alla panna, nemad peaks olgat ikka paremini teadma. Sa ikka teed vahet nekroloogil ja arvamusartiklil?)--Kinks 13. oktoober 2007, kell 09:50 (UTC)

Ei ole nõus. "Baari" kohta on ainult välisviide. Artiklite mõte selles ongi, et välisviidetes olevat infot refereerida. Muidu võiks iga artikkel ainult lingikogu olla. Sa oled refereeringu eemaldanud. Nekroloogis saab samamoodi poliitilisi seisukohti avaldada kui arvamusartiklis. Alajaotus "Osalemine telesarjas" tuleks tagasi panna. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 10:28 (UTC)

Kinks, kas Sa tahad öelda, et nekroloogi on kirjutanud Marju Lauristin või Jaak Allik? Kas Sa tahad öelda, et nekroloogis ei avaldata oma arvamust? Kas Sa tahad öelda, et nekroloogi kirjutavad need, kes inimest kõige paremini tunnevad? Andres 13. oktoober 2007, kell 11:57 (UTC)

Taastasin alajaotuse "Osalemine telesaadetes" neil põhjustel, mida Kriku mainis. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:06 (UTC)

Õpime internetti kasutama

Kas Kingsepp on üldse parteist lahkunud? Ta on avalduse kirjutanud, aga kas see ka rahuldatud on? Siin väidetakse, et ta on endiselt Keskjuhatuse liige (auguat 2007). --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 08:52 (UTC)

no youtubele viitamine nüüd küll ei sobi--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 16:50 (UTC)

Minu meelest on küsimus selles, kas see viide tõestab, et Sirje Kingsepp on "Hommikutelevisioonis" esinenud. Minu meelest tõestab mõistlikkuse piires.

Edasi on küsimus selles, kas tohib viidata leheküljele, kus ilmselt rikutakse autoriõigust. Kas selle rikkumise tõttu on ka saates osalemise tõestamine võimalik? Andres 12. oktoober 2007, kell 21:23 (UTC)

Loomulikult on võimalik. Üritatakse tõendada SK saates osalemise fakti. Kuidas puutuvad siia autoriõigused? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:09 (UTC)

SK paneb ise siia selliseid viited, et inspektsioon ainult hõiskaks - viidatakse allikatele, kus eiratakse kõiki reegleid. Mina teen ettepaneku kogu see artikkel kustutada. Selle artikli areng on veel hullem, kui ühe teise isikuga seotud artikli areng. Olen nõus ülalpool esitatud arvamusega - SK tähtsus on tühine--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 17:44 (UTC)

Ei ole nõus. Tuleb lihtsalt see artikkel korda teha ja korras hoida. Andres 12. oktoober 2007, kell 21:17 (UTC)

Väga õige. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 10:29 (UTC)

nagu näha, see korrashoidmine on üks raske töö...--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 10:33 (UTC)

Sellisteks puhkudeks on wikipedial minu teada vahendid olemas. Ingliskeelses versioonis on ju palju kontroversiaalsemaid tegelasi, kui SK. Hitleri ja Põõsa-Jürka artikleid tahetakse tõenäoliselt 1000 korda päevas lagastada. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:00 (UTC)

---

Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis Sirje Kingsepp osaleb jätkuvalt Kaheksanda Mai liikumises. Kuidas sääraseid tegelasi nimetatakse, ühiskonnategelastesks, aktivistideks, poliitilisteks aktivistideks? Andres 12. oktoober 2007, kell 21:26 (UTC)

kuulge, kui te ei suuda kindlaks teha kuhu parteisse mõni inimene kuulub (väike vihje - äriregister) ja teil on tunne, et õhtuleht on ülima tõe allikas, äkki te ei peaks siin kirjutama? Ma tahaks teada, miks Metsavend kustutas ära parandused, mis ma tegin (automaatne liigutus, ilmselt) ja miks selle peale tekkisid mingid uued kirjed, mida on väidetavalt keegi kuskil väitnud? ma saan aru, et hommikutelevisiooni intervjuu oli liiga pikk, et jälgida ja 10 minutid baari saate ekraani mõnele piisav andmemaht, aga äkki üritaks mõistusel püsida? Juutuubi video monteerisin ise kokku, tegelt esines seal tädi marta, ÕHTULEHT on ÜLIMA TÕE ALLIKAS!--Kinks 12. oktoober 2007, kell 21:56 (UTC)

Äriregistris ei uuendata andmeid ju iga päev, vaid kord aastas. Viimane sissekanne, mille leidsin, annab andmed seisuga 18. jaanuar 2007.

Kas artiklis on vääri väiteid, mille allikas on SL Õhtuleht.

Minul ei ole küll kahtlust, nagu oleks Youtube'is avaldatud katke telesaatest võltsitud. Problemaatiline on aga see, kas tohib viidata lehele, kus on enam-vähem kindlasti televisiooni autoriõigusi rikutud. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:06 (UTC)

Ma arvan, et see oleneb eesmärgist ja praegusel juhul tohib. Ning kui ka ei tohi, siis on asjakohane viide eemaldada televisiooni vastavasisulise nõudmise peale. Mina isiklikult arvan, et kui see televisiooni häirib, siis astuvad nad kõigepealt samme juutuubi vastu, misläbi muutub link lihtsalt tühjaks. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:12 (UTC)

aga kas Vikil ikka sobib viidata pirasaitidele?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 12:30 (UTC)

See, kas sobib, on loomulikult ise küsimus. Kui ei sobi, siis võetagu maha. Samas, juutuub ei ole nüüd siiski ka klassikaline pirasait. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:38 (UTC)

Huvitav on vaadata kuidas mõni isik initsiaalidega SK vassib. Miski tekst tema blogist

reede, September 28, 2007 Kuidas tööandjat nutma panna. Osa 2

Kuigi tundub, et majandusteemad lähevad lugejatele paremini peale, kirjutan ära loo, mida ma juba mitu aastat kirjutada olen tahtnud. Ehk - mis asi on tööleping ja kuidas firma tänapäeva Eestis inimesest orja teeb.

Siin kõrval on näha leping, mille pealkiri on "Saatesarja "***" osalejaleping." Lihtne inimene arvab, et see on mingi huvitav lepinguvorm, millest ta midagi ei tea ja seepärast ei allu see ka mingitele reeglitele. Õigusriigis sellist varianti aga ei esine. Kõik lepingud viimseni alluvad mingile seadusele.

Kuidas teha kindlaks, mis leping see on? Kõigepealt vaatame kelle vahel see on sõlmitud. Kaks poolt: Eestis registreeritud osaühing ja eesti kodakondsusega füüsiline isik. Kontrollime, kas võib olla tegemist töölepinguga. Antud lepingus on kirjas: koht, kus tegevus toimub, on aeg, millal tegevust tehakse, isikule on kehtestatud konkreetsed reeglid, mida ta tegevuses peab silmas pidama. Kõik antud asjad tagab osaühing. Seega on tegemist töölepinguga. Kuna töö tegemiseks on antud ka lõppaeg, siis on tegemist määratud ajaga töölepinguga.

Samas on selles lepingus kummaline koht see, et ei ole märgitud tasu tehtava töö eest. On kirjas, et inimene kinnitab, et osaleb vabatahtlikult kõiges, mis ette tuleb ja ära saab ta vaid tööandja eriloaga. Samuti on kirjas tööaeg, mis algab 3. oktoobril ja lõpeb 31.detsember - 24 tundi ööpäevas. Selle kohta on olemas töö ja puhkeaja seadus, mis ütleb, et Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas.

Mul on selle küsimusega tulnud ka 1 kord varem kokku puutuda SOS lastekülas, kus emade ja tädide tööaeg oli mitu päeva järjest 24 tundi ööpäevas. Sellise asja jaoks oli vaja ERIMÄÄRUST tööinspektsioonist ja selle asjaajamine oli pikk ja keeruline. Ja me maksime õhtuste ja öiste töötundide eest rohkem kui päeval, mis siis, et nad tegelikult magasid - nad magasid töökohas ja pidid alati valmis tööks olema.

Selles lepingus on aga kirjas, et töötaja loovutab TASUTA kõik varalised õigused tööandjale ja tal puuduvad igasugused õigused, mis iganes Eestis intellektuaalsest omandist või töösuhtest tekkida võiks.

Ehk tegemist on puhta orjalepinguga, millele inimene vabatahtlikult alla kirjutab. Võib ju öelda, et ei kirjuta, aga te tõesti ei taha teada neid tingimusi, kuidas see alla kirjutati. Seda meest vihkan ma siiani ja kui temast ilmub ajalehes jutt, kui kenast pereisast vms, ei suuda ma uskuda, et inimene, kes on inimestesse suhtunud kui loomadesse, võiks mingis mõttes "hea" olla. Viimati nägin seda inimest Soome laeval ja me teretasime, viisakalt, naeratusega.

Aga vaadake veel kord Eesti töölepingu seadust. Seal on kirjas § 7 kellele see töölepinguseadus ei laiene, igatahes on too ring väga piiratud. Samuti on kirjas, et Tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtust, on kehtetud. Kehtetute tingimuste asemel kohaldatakse seadust, haldusakti, kollektiiv- või töölepingut. Seega asi polegi nii hull kui paistab, kui tööandja teeb seadustele mittevastava lepingu, siis saab tema peale alati kaevata ja sel juhul peab ta kõigepealt täitma seadust ja teiseks maksma trahvi seaduste rikkumise eest.

Veel on selles lepingus terve hulk trahve ja materiaalset vastutust käsitlevaid punkte. Selle kohta saab lugeda siit. Ehk, selleks, et inimene saaks olla varaliselt vastutav, peab temaga sõlmima ERALDI materiaalse vastutuse lepingu, töölepingus olev punkt on õigustühine.

Veel on selles lepingus kirjas mõiste "leppetrahv". Leppetrahvi kohta leiab infot võlaõigusseadusest. Huvitav, kas on kedagi, kes väidaks vastu, et lepinguga, kus ühe poole rahaline kasu on 0 krooni, siis temalt on mingi õigus küsida leppetrahvi kas 100 000 või 30 000 krooni, summa ei ole ebamõistlikult suur?

Lõpetuseks võiks lisada, et kuna ma tegin piisavat suurt kisa ebaseduslikkusest juba aastal 2004, siis sõlmiti lisaks ka paber, mille pealkiri oli "töövõtuleping" ja mis tegelikult oli ka õigustühine, kuna tollel firmal ei ole õigust ühiskondliku toitlustamisega tegeleda ja kui ka oleks, siis puudus ses lepingus töölepingus ette nähtud oluline punkt - töö tegemise aeg kellaajaliselt.

selle kirjatüki hilisem versioon näeb aga hoopis teistsugune välja... paistab küll et see isik on demagoogia vallas olnud tolle partei kuulsusrikaste minevikukujude usin õpilane.

Mida Sa sellega öelda tahad? Kas inimesel pole õigust muuta sissekannet oma blogis? Ja kas me ei peaks selle katkendi siit kustutama, sest meil ei ole vist õigust seda blogi, pealegi veel kustutatud versiooni, nii pikalt tsiteerida? Või tahad Sa öelda, et sissekande muutmisega on tahetud teha SL Õhtuleht valelikuks? Andres 13. oktoober 2007, kell 12:11 (UTC)

Tõenäoliselt tahetakse kahtluse alla seada kõnealuse allika usaldusväärsust. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:14 (UTC)

Jutt on siis sellest, et SL Õhtuleht viitab blogisissekandele, ja viidatud aadressil on hoopis midagi muud? See on tõesti nii. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:39 (UTC)

Ma ei tea, mina seda ei kirjutanud, ainult oletan. Aga ma arvan, et viidatakse probleemile, millest allpool kirjutan. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:45 (UTC)

mina isiklikult oletan (pole lepingut näinud ja see on tõesti üksnes oletus), et selle lepingu selline avalikustamine oli samuti lepingu rikkumine ja Kingsepp sai sellest siis pärast tehtut isegi aru ning üritab nüüd ära hoida seda, et talt toda (leppe)trahvi välja ei nõutaks ning väita, et tema pole lepingut avalikustanud. - Ahsoous 13. oktoober 2007, kell 12:48 (UTC)

---

Põhjendamata muudatused

metsavend teostab artiklis muudatusi, mida ta ei põhjenda. selline tegevus on lubamatu.--Kinks 13. oktoober 2007, kell 09:39 (UTC)

Katsume need asjad läbi arutada.

13. juunil teatas ta tagasiastumisest partei esimehe kohalt ning parteist väljaastumisest "seoses erinevate partei siseste- ja väliste vastuoludega", põhjendades seda oma ajaveebis peamiselt Tiit Toomsalu talumatu tegevusega.

See oli varasem sõnastus ja ma olen selle ise koostanud. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:22 (UTC)

Tsiteerin veebipäeviku sissekannet:

Põhiline vaidlus toimus minu ja x vahel teemal, kus mina üritasin selgitada, et mina ei ole jumal taevas ja kõigil on õigus tegutseda ja ideesid välja mõelda. X pooldas kõva hierarhiat ja bürokraatiat. Bürokraatiat tingimustes, kus tegutseda tahtjaid oli isegi vähe ja raha bürokraatia ülal pidamiseks üldse mitte.

X muidugi tegutses ka. Tema tingimus oli, et kui ta tagasi astub, tahab ta saada Tallinna piirkonna esimeheks ja siis ta lasi ennast ka volikogu esimeheks valida. Sinna aega mahub palju põnevat, mida ma parema meelega ei kirjeldaks. Ühe toreda seiga ju võiks kirja panna. Enne viimaseid riigikogu valimisi, tuli x põnev idee hääletada Tallinna piirkonna juhatuses, et kas nad pooldavad Vasakpartei nimekirja valimistel või hääletavad mõne teise partei poolt. Lõpuks ikka arvasid, et võiks ikka oma parteid toetada. Milleks sellist jama vaja oli, ei saa ma siiani aru.

Nojah, valimised läksid täiega aia taha ja ma tegin avalduse, et järgmisel kongressil astun tagasi. Selle peale otsustas x, et ma ajan lapsejuttu, ja sittagi ma ei astu. Me lihtsalt ei korralda kongressi. Ja üldse, kui ma nüüd niuksuma hakkan, siis on Eesti Vasakpartei lõpetamises süüdi mina ja ei keegi muu.

Miks ma räägin kogu aeg, et x ja y. Väga lihtne - ta suutis alati oma hüsteerilise esinemismaneeriga sundidada kogu juhatuse temaga sarnaselt hääletama panna. Mul pole kombeks teiste peale karjuda, nii et suunurgad vahutavad ja juhatus mind ei kartnud, nagu x. Kõik meie juhatuse koosolekud täitsid mind püha vihaga, mida ma välja elada ei saanud. Parema meelega ma ei tahtnud juhatuse koosolekuid üldse teha. Huvitav, miks ma juba siis aru ei saanud, et nii pole võimalik edasi minna? Ma lootsin, et ma olen tugev ja saan hakkama?

Vhat ever, eelmisel nädalal jõudsin endas selgusele. Pärast seda, kui olin saanud ühelt meie parteiliikmelt telefonikõne, kus ta küsis, et mis imelikke kirju talle x saadab. See parteiliige oli helistanud mõni päev varem ja rääkinud, et maal on elu saast ja ainult vasakpartei annab veel mingit lootust. Sellise kõne tegi ta ilmselt ka x-le, mille peale x saatis talle hüsteeriat ja jama täis kirja, mis inimese täiega ära ehmatas.

Sain aru, et mul ei jää muud üle, kui parteist välja astuda, muidu kõngen mina koos parteiga, mida x on hoogsalt juba mitu aastat lammutada üritanud. Saatsin vastavasisulise kirja oma parteiliikmetele ja panin teate üles ka kodulehele.

Algusest ja lõpust on küll jäetud mõned laused välja, kuid seda siin ma ei oska küll teisiti resümeerida. Et x on Tiit Toomsalu, see on minu meelest ühemõtteliselt selge lausest: "Tema tingimus oli, et kui ta tagasi astub, tahab ta saada Tallinna piirkonna esimeheks ja siis ta lasi ennast ka volikogu esimeheks valida."

Ja selles blogisissekandes ametlik formuleering lahkumise põhjuste kohta üldse puudub. Mul ei ole midagi selle vastu, kui resümee oleks kuidagi teisiti sõnastatud, aga sisuliselt minu meelest midagi valesti pole. Võib-olla oleks Metsavend pidanud asja enne tagasipanemist arutama (ka Sina oleksid ju võinud enne väljavõtmist seda arutada). Igatahes mina nüüd teen seda. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:36 (UTC)

Põhimõtteline küsimus: kui SK nüüd selle lehekülje täielikult kustutab, kas siis peaks vikipeedia artiklisse informatsioon, et lahkumise põhjustas Toomsalu talumatu tegevus, alles jääma? Töötavat viidet enam panna ei saa. Samas kõik teavad, et SK on ise seda avaldanud. Sama lugu, nagu tema CV-gagi.

Minu isiklik arvamus on, et informatsioon peaks alles jääma. Faktiväide, et SK oma väljaastumist tollal nii põhjendas, on tõene. See ei muutu mitte mingi tema võimaliku hilisema tegevuse tagajärjel.

Samas, kui nüüd SK kirjutaks oma avalikku päevikusse või kasvõi Delfisse uue artikli, et astus erakonnast välja, kuna tema kass suri ära, kas siis peaksime ka selle teabe vikipeedia artiklisse lisama? --Kriku 13. oktoober 2007, kell 12:43 (UTC)

Need on rasked küsimused. Sellised probleemid teevad blogile viitamise problemaatiliseks. Arvan siiski, et kui blogisissekanne kustutatakse või asendatakse pärast seda, kui Vikipeedias on seda refereeritud, siis võib kirjutada, et seisuga see-ja-see oli seal niisugune info, hiljem see kustutati või asendati nii- ja niisuguse infoga. See tähendab ka, et viide tuleks kohe varustada kuupäeva ja kellaajaga. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:55 (UTC)

Lisasin ülespoole selle lingi juurde viimase vaatamise kuupäeva ja kellaaja. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:56 (UTC)

Üldiselt nõus... Ja kui konstruktsioon on selline, et "...astus erakonnast välja, mida põhjendas järgnevalt...", siis see tähendab väljastumise eelseid, samaaegseid või sellele vahetult järgnevaid põhjendusi. Mitte põhjendusi, mida esitatakse pool aastat hiljem. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 16:00 (UTC)

Edasi, alajaotusest "Osalemine telesaadetes" oli eemaldatud viide Baari-Sirje avalikustas tõsielusarjas osalemise lepingu põhjendusega, et seda avalikustamist pole toimunud. Võimalik, et seda pole toimunud, aga tekstis ju ei väideta, et see on toimunud, vaid seda, et Sirje Kingsepp osales telesaates "Baar". Selle tõenduseks ongi see link toodud. Võimalik, et seda linki siinkohal pole tarvis ning piisab esimesest lingist.

Edasi, samast alajaotusest võeti ära hüüdnimi "Baari-Sirje". Teen ettepaneku sõnastada see koht nii. "... Sirje nime all, mistõttu meedias räägitakse temast ka "Baari" Sirje või Baari-Sirje nime all."

Kogu alajaotus kustutati põhjendusega, et on olemas välislink, kus sellest juttu on. Vastuväide: artikkel ei ole lingikogu, vaid info refereering. Andres 13. oktoober 2007, kell 12:50 (UTC)

Kõigega nõus. Kui SLOleht valetab, siis on see SLOlehe probleem. Meie võime sinna viidata ikka. SK-l on alati võimalus SLOleht kohtusse anda ja nõuda valeandmete ümberlükkamist. Sellele järgneb loomulikult ka kajastus vikipeedias. Kui vale ei ole ilmne, siis ei pea meie seda harutama hakkama. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 16:00 (UTC)

Leian siiski, et kui esitame infot, mille tõepärasuses on alust kahelda, siis tuleb ka selgelt välja öelda, et jutt on teatud allika väitest. Andres 13. oktoober 2007, kell 17:03 (UTC)

Minu jaoks näiteks ei ole SLÕleht kahtlasem allikas kui SK enda avaldused. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Noh, allikas tervikuna ei pruugi olla kahtlane. Näiteks "SL Õhtulehes" on valdav osa sisust usaldatav, nii nagu seda minu arvates on ka valdav osa Sirje Kingsepa ütlustest. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

olen Andresega täitsa nõus - kahtlase väärtusega viited ei tule Vikile kasuks. Ja miks üldse näha nii palju vaeva tolle SK-ga. No oli keegi, kes kahetseb, et osales "Baari" saates. Oli vasakparteilane, las olla. Või ta siis esimene, kes vahetab ülepäeva oma põhimõtteid. Ennem lähevad juuksed halliks, kui poliitikute tahtmised saavad paika pandud...--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:10 (UTC)

Ei maksa seda kahetsemist nii väga rõhutada. Me ju ei tea, kas ta kahetseb, ja sellel pole tähtsust. Ja üldse, me arutame siin Vikipeedia asju, mitte ei väljenda oma suhtumist üksteisesse. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

SK on muidugi väheoluline figuur. Aga SK puhul tuli väga ilusti välja mitu põhimõtteliselt olulist küsimust. Näiteks:

1) kuidas suhtuda poliitikute blogidesse kui allikatesse?

ei ole usaldusväärne. Täna nii, homme naa.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Võib-olla, aga poliitikute blogid on osa nende poliitilisest tegevusest, mistõttu neid tuleb kajastada kui nende tegevuse dokumente. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

2) kuidas suhtuda isikute aktiivsesse tegevusse iseennast käsitleva artikli redigeerimisel ja eriti sealt teabe eemaldamisel?

mina suhtun eitavalt. Subjektiivsus kipub võinust võtma.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Minu meelest tuleb suhtuda samamoodi kui tegevusse ükskõik milliste artiklite redigeerimisel. Mingit suhtumise erinevust pole tarvis. Tuleb vaadata paranduste sisu. Kui teave on põhjendamatult eemaldatud, tuleb see tagasi panna, kindlasti aga tasub eemaldajaga asja arutada. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

3) kas vikipeedia haldurid peavad tegelema olulise ja ebaolulise faktilise info eristamisega?

milline on oluline ja milline ebaoluline info?--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

See on mimgil määral vajalik, eriti artiklipealkirjade ehk siis teemade valikul.

4) mida lugeda isiku eraeluks ja mida mitte?

selle kallal murrab andmekaitse inspektsioon pidevalt oma pead, aga mõistlikku lahendust sellele vaevalt leiab.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:42 (UTC)

Eraelu on eraelu, küsimus on ainult selles, kas andmed selle kohta on avalikud. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

Tõepoolest, jumal selle Kingsepaga. Aga minu arvates on oluline säilitada põhimõtteliselt ühesugused standardid ja lähenemisviisid isikuartiklitele, ükskõik kellest ka jutt poleks. Tuleb püüda olla järjekindel.

Ka mina pooldan seda. Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

Mis isiku olulisusse puutub, siis ma millalgi soovitasin Andresel Nirti kirjanike hulgast välja visata. Ta ei olnud nõus. Ma julgen arvata, et Kingsepp on sada korda rohkem poliitik, kui Nirti kirjanik. --Kriku 13. oktoober 2007, kell 17:36 (UTC)

Nirt on kirjutanud kaks teost ja SK on olnud tuntud poliitik. Nirt ei ole pead valutama pannud, aga SK paneb. Isegi vikipedist on inimene... Ennem ma loobuksin SK-st kirjutamast, kui Nirtist.--Hendrix 13. oktoober 2007, kell 17:53 (UTC)

Minu meelest ei ole kirjutamisest loobumine mõeldav. Meid on palju. Sa võid vahepeal käia pead tuulutamas:-) Andres 13. oktoober 2007, kell 18:11 (UTC)

---

Kas on endiselt kedagi, kes artikli neutraalsust vaidlustab? Andres 13. oktoober 2007, kell 13:00 (UTC)

Mina vaidlustan. Tooge mulle veel üks vikis olev poliitiku kohta käiv artikkel, kus on eraldi alajaotus "osalemine telesaadetes"? Väidan, et see alajaotus on eksitav ja tasakaalustamatu. Pealegi - kui jutt käib telesaadetest, siis peaks olema võimalik neid videos näha. See, et õhtuleht suudab kärbsest elevandi puhuda, usub vast igaüks, aga ma tahaks näha, kas siin on vähemalt 1 inimene, kes kodanik SK selle saate ajal ka ekraanil nägi? See slõhtulehe artikkel on välislink, teletöö ei ole SK põhitöö vms. Näiteks Urmas Oti happy hour oli hoopis lahedam esinemiskoht. Eestis on küllalt poliitikuid, kelle põhitöö on olnud teles, kirjutage nende kohta see eraldi peatüki alla. Näidistena võiks kasutada näiteks Enn Eesmaa ja Heimar Lenk - kenad emotsioonivabad artiklid ilma hüüdnimedeta. Halvustavaid hüüdnimesid ma üldse pole vikis ühegi elus inimese kohta leidnud.--Kinks 13. oktoober 2007, kell 22:18 (UTC)

usun, et aja jooksul saavad kõik SK teleesinemised ja lavaesinemised kirja pandud. Taolised sündmused on ju üsna tähelepanuväärsed ja ei tohiks fikseerimata jääda. Aga kõik see võtab aega. Probleem on selles, et Vikis ei ole piisavalt SK fänne, kes neid täiendusi teeksid.

Kui Sa pead silmas "Baari" saadet, kas siis "Baari-Sirje" on halvustav? --Hendrix 14. oktoober 2007, kell 00:49 (UTC)

Enn Eesmaa ja Heimar Lengi puhul tuleb kindlasti nende teletööst pikalt rääkida. Televisioonis esinemine tuleneski nende põhitööst, sellepärast alajaotuse pealkirjaks vaevalt tuleb "esinemine televisioonis". Sest kui inimese põhitöö ongi televisioonis esinemine, siis selle mainimine ei nõua eraldi alajaotust, vaid sellest saab kirjutada seal, kus jutt on tema tööst.

Kuidas siis saaks seda alajaotust tasakaalustada? Tõendeid kellegi esinemistest teistes saadetes on raske leida, sest nendele saadetele pole nii suurt tähelepanu pööratud kui "Baarile". Aga mainida esinemisi ilma tõenduseta ei saa, sest tõenduseta väiteid ei saa esitada. Peale selle, poliitilised teleesinemised käivad poliitiku

Kui on veel mõni poliitik, kes on esinenud tõsielusaates, siis tuleb temast rääkida samamoodi nagu Sinust. (Jaanus Raidal esines "Džunglistaaris"). Milles küsimus? Kindlasti tuleb tõsielusaates osalemist märkida iga tuntud isiku puhul, kes seal käinud. Ja mõned inimesed, näiteks Baari-Paavo, Baari-Talis või Bussi-Birjo, ongi niisuguse saate kaudu tuntuks saanud. (SL Õhtuleht väidab seda ka Sinu kohta, aga see ei pruugi tõsi olla ja igal juhul on seda väga raske tõestada). Need "hüüdnimed" minu meelest küll halvustavad ei ole. On ju selge, kuidas nad on tekkinud: saates osalejaid teatakse ja mäletatakse eesnimede järgi, aga paljas eesnimi ei ütle ju midagi. Kust Sa võtad, et need on halvustavad?

Kuidas nii? Kas telesaadet tohib mainida ainult siis, kui on link videole? Ja kas siis ka filmi tohib mainida ainult siis, kui on link videole? Ja raamatut tohib mainida ainult siis, kui on link raamatu tekstile? See on minu meelest absurdne.

Mis puutub "Baari" vaadatavusse, siis see oli enne Talise lahkumist 6...8%. [4] ja saate finaal kogus 205 000 vaatajat [5]. Andres 14. oktoober 2007, kell 02:59 (UTC)

Teiste poliitikute artiklid ei puutu minu arvates teemasse. Vikipeedia on pideva täiustumise seisundis.

Kuna alajaotus sisaldab faktiliselt tõest infot, ei saa see olla eksitav. Samuti on mulle arusaamatu, mismoodi saaks saates esinemise fakti "tasakaalustada".

"Baari-Sirje" koha pealt ühinen Andresega. Heal lapsel mitu nime. --Kriku 14. oktoober 2007, kell 17:40 (UTC)

Tasakaalustada saaks minu meelest sellega, kui lisada võimalikult palju infot Sirje Kingsepa tõsise tegevuse kohta. Ajakirjanduses avaldatud seisukohavõtte tuleks refereerida. Andres 14. oktoober 2007, kell 18:35 (UTC)

Neutraalsuse vaidlustamise mall pole minu teada faktide väidetava valikulise esitamise juhtumite jaoks. Suurem osa artiklitest esitab fakte valikuliselt lihtsalt seetõttu, et on ebatäiuslikud. Neutraalsuse vaidlustamise asemel on sel juhul õigem artiklit parandada faktide lisamise teel. Neutraalsuse vaidlustamise mall on kallutatud sõnastuse jaoks. Kas keegi näeb käesoleva artikli sõnastuses kallutatust ja kui jah, siis milles see seisneb? --Kriku 14. oktoober 2007, kell 21:58 (UTC)

Kinks näeb selles just kallutatust, sest tema arvates on esinemist tõsielusaates liigselt rõhutatud kas või teiste teleesinemiste arvel. Ei maksa vaidlustada vaidlustust, vaid püüda teha kõik selleks, et kallutatust poleks. Ebatäielikkus tekitab tõesti sageli kallutatuse mulje, seepärast püüdkem täielikkuse poole. Andres 15. oktoober 2007, kell 05:03 (UTC)

---

nüüd oleks aeg see jutt, millel viiteid pole, ära kustutada ja kui ma kustutasin, siis tahaks teada, miks nad tagasi ilmusid? viiteid pole ju? See on imelik niikuinii, et mingeid artikleid kustutatakse täielikult ära ainult ühe administraatori ideega, aga seda artiklit ei või tervenisti ära kustutada? Kogu seda infot pole ju kellelegi vaja.--Kinks 2. november 2007, kell 13:23 (UTC)

Ei ole ju tagasi ilmunud. Viideteta infot teleesinemiste kohta Sa ei kustutanud.

Kui ei ole tegu täieliku jamaga, siis ei kustutata kohe, vaid pannakse algul kustutamismärge. Kas Sa tahaksid, et meil oleks mingi formaalne protseduur? Andres 2. november 2007, kell 14:21 (UTC)

huvitav taktika on Kinksi poolt valitud. Veetilga taktika. Pisitasa kustutades on lõpuks kogu artikkel läinud, nii et keegi saa arugi. Tasa sõuad, kaugele jõuad... Järsku lukustaks mõneks ajaks artikli, nii paariks-kolmeks nädalaks. Sest kui objektiivne olla, siis Kingsepa töise karjääri praegune nudimine ei ole põhjendatud--Hendrix 2. november 2007, kell 18:43 (UTC)

Võiks küll lukustada. --Kriku 13. november 2007, kell 11:40 (UTC)

Minu meelest on põhjendatud, sest neid viiteid pole kuskilt võtta, kui just mitte nuhkima hakata. Andres 2. november 2007, kell 18:58 (UTC)

95% eesti viki andmestikku on viitamata ja keegi pole eriti porisenud. Kui esitatud andmestik on vale, siis peaks tooma tõestused ehk viited vastupisele olukorrale. Kui ei olnud ametis x, siis pidi olema ametis y. Seega vaja viidet ametis y olemisele. Kui ei ole, paluks mitte kustutada andmestikku ameti x osas.--Hendrix 2. november 2007, kell 19:09 (UTC)

Ei ole nõus. Tuleb ka teistes artiklites sama põhimõtet järgida, mitte viidata sellele, et seda pole tehtud. Küsimus pole mitte viidete olemasolus, vaid võimaluses avalike andmete põhjal tõendada. Sirje Kingsepp töötas küll ka muudes ametites, aga seda ei saa tõendada. Andres 2. november 2007, kell 19:17 (UTC)

viited ongi avalike andmete tõendused. Ok, kõki viiteid veel ei ole. Aga küll tulevad. Ja pealegi, ma ei saa aru, mis nii viltu on, et Kinks SK tööalast karjääri nudis. Olid need ametid kuidagi halvamaigulised? Ja väga tahaks loota, et Kinks osaleb selle artikli muutmises mitte niivõrd kustutajana, kuivõrd täiendajana.--Hendrix 2. november 2007, kell 19:39 (UTC)

Selliseid andmeid, mis ei ole tõendatavad, ei tohi avaldada olenemata sellest, kas nad on tõesed. Mina küll ei looda, et viited tulevad. Andres 2. november 2007, kell 19:54 (UTC)

Ma jään eriarvamusele. Praegu on juhtum, kus info on sama isiku poolt avaldatud, kuid infot sisaldanud lehekülg hiljem eemaldatud. Nii avaldamist kui eemaldamist on võimalik tõendada hoolimata lehekülje praegusest staatusest. --Kriku 13. november 2007, kell 11:30 (UTC)

ma ka ei looda, et tulevad. Ülevalpool avaldasin arvamust, et võiks selle artikli ära kustutada. Olen nõus, et sellest pole kasu. Niikuinii ilmub uuesti. Kas siis SK pooldaja või SK vaenlase poolt. Olen lihtsalt üllatunud, et niipalju jama ühe artikli pärast. Luban, et enam oma nina siia artiklisse ei topi.--Hendrix 2. november 2007, kell 20:17 (UTC)

Põhimõttelised küsimused tõusetuvadki tavaliselt kummaliste artiklite baasilt. Minu arvates on hea, et tõusetuvad. --Kriku 13. november 2007, kell 11:30 (UTC)

---

Huvitav, kas Sirje Kingsepp on andmekaitse inspektsioonilt oma selgitustaotlusele vastuse saanud ja milline see oli? --Ken 2. november 2007, kell 14:00 (UTC)

Jah, tahaks teada, kas see vastus annab aluse Kinksil taas siit andmeid kustutama hakata? --Metsavend 3. veebruar 2008, kell 21:15 (UTC)

Annab jah, alates esimesest jaanuarist seadus muutus. Vaadake ise andmekaitse inspektsiooni leheküljelt: http://www.dp.gov.ee/

Sisuliselt ei ole siin ilma minu nõusolekuta ka sünnipäeva avaldada, aga las see siis olla. --Kinks 3. veebruar 2008, kell 21:18 (UTC)

See on vaieldav. Minu arust ei riku avalike andmete teatmeteoses avaldamine eraelu puutumatust. Siin ei ole ju avaldatud elukohta, telefoninumbrit rääkimata rinnaümbermõõdust. --Metsavend 3. veebruar 2008, kell 21:25 (UTC)

Uus seadus on siin. Mina küll ei loe sealt välja, et meil ei ole õigus artiklis olevaid andmeid avaldada või et Sirje Kingsepal on õigus neid kustutada. Siin ei ole selliseid andmeid, mis oleks avalikkuse ette tulnud ilma tema nõusolekuta. Ja nõusolekut tagasi võtta post factum ei saa. Küll aga arvan, et mahavõetud veebilehtedele toetumine ei ole Vikipeediale kohane. Ja sellised andmed, mida ei saa avalikele allikatele tuginedes tõendada, tuleb küll välja jätta. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:32 (UTC)

Võtsin välja viideteta väited. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:40 (UTC)

---

Mina igatahes kirjutaksin siin lähemalt Sirje Kingsepa publitsistitegevusest, tuues ära ka tema seisukohad ning argumendid. Andres 4. veebruar 2008, kell 07:40 (UTC)

-- Kus on seal seaduses punkt, et vikipeedial on õigus andmeid koguda, kui andmesubjekt sellega nõus ei ole? Samuti on vikipeedias teadmata, kes on vastutav andmete töötlemise eest, kuna administraatorid on anonüümsed (õnneks aga piisavalt edevad, et neid on võimalik tuvastada). Kui meedial ei ole õigus sünnipäevaõnnitlusi nimeliselt teha, siis kuidas saab vikil olla õiguseid veel rohkemate andmete töötlemiseks ilma subjekti nõusolekuta? Kuna sel aastal seadus muutus, siis pole mingit probleemi viki mõnda administraatorit kohtusse kaevata. Kas ei oleks lihtsam see artikkel kustutada? Antud isiku puhul ei ole tegemist isegi avaliku teenistujaga ja igasugune avalik huvi peaks täiesti puuduma.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 15:35 (UTC)

http://partei.blogspot.com/ postitus 11. augustist 2007 --> Eesti Vasakpartei Keskjuhatusse kuuluvad: Enn Ehala, Enn Narusk, Katre-Liis Ojamaa, Malle Salupere, Sirje Kingsepp ja Taivo Rist. Kes ta siis on?

Sirje Kingsepp lahkus poliitikast, kuid erakond loeb (või luges) teda endiselt oma juhatuse liikmeks. Andres 4. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)

Kinks, wikipedia ei tegele andmete töötlemisega isikuandmete kaitse seaduse mõistes. Kas andmekaitse inspektsioon ei selgitanud seda Sulle? Teiseks, seaduse §12 ütleb, et "Kui andmesubjekt on andmed avalikustanud ise... siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve." (paradoksaalne, sest tegelikult töötlemisega ei tegeleta). See, et Sa siin wikipediaga sõdid on võrreldav Google'iga sõdimisega, et nad Sinu nime otsingumootorisse kirjutajale enam vastuseid ei annaks. Sünniaja oled Sa ise avaldanud valimiskomisjonile (vms organile), kes on selle avalikult välja pannud vastavalt seadusele (Kandidaatide registreerimiseks esitamise ja registreerimise kord Riigikogu valimistel §20), nii et Sind võib raadios sünnipäeva puhul õnnitleda. --Ken 4. veebruar 2008, kell 16:24 (UTC)

Minu meelest Kenil on õigus. Ainult et sünnikuupäev ei kuulu minu meelest vabatahtlikult avaldatu, vaid seaduse kohaselt avaldatu alla.

Kinks, kas selles artiklis on mingit infot Sinu kohta, mida Sa pole vabatahtlikult avaldanud? Andres 4. veebruar 2008, kell 17:09 (UTC)

Kui on tegemist erakonna endise juhiga ning publitsistiga, siis on isik minu meelest küll piisavalt tähelepanuväärne, et temast artikkel kirjutada. Andres 4. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)

1 asi on see, kui inimene teeb googlis otsingu ja saab sealt hulk infot. Teine asi on see kui kõik need killud on kokku kogutud, süstematiseeritud ja ühele leheküljele avalikku internetti ülesse pandud. Kui see ei ole andmetöötlus, siis mis see on? Olenemata sellest, kust viki need andmed on saanud, on § 11(4) "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi." Kas neid andmeid siin on võimalik tehniliselt ära koristada, kas see nõuab suuri kulutusi? Ei, seega peab viki need kokku kogutud andmed subjekti nõudmisel ära koristama hoolimata sellest, kuidas ja kust ta need sai. See kuidas ja kust ta need sai on veel eraldi keiss ja kui ma sellega kaebama lähen, siis tuleb vikil hoopis rohkem artikleid ära koristada kui ainult see siin.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 17:35 (UTC)

Kodanik Kingsepp, kas te näiteks Eesti Entsüklopeediaga protsessiksite samamoodi kui nad julgeksid Teist kui avaliku elu tegelasest artikli avaldada?

Minule on näiteks hiljuti anonüümsete allikate vahendusel teatavaks saanud, et kui Teie tegevust kajastav artikkel Teie tegevuse tulemusel peaksid kaduma, siis ilmub see varem või hiljem täpselt samasugusel kujul USA ja Venemaa serveritesse, kust Teil selle kõrvaldamist enam võimalik nõuda ei ole. Vähemalt mitte Teile taskukohaste kuludega. Nii et mulle näib, et interneti suukorvistamist Teil eriti edukalt korraldada ei õnnestu, aga kuna asi ei puutu minusse, siis ei hakka püüdma ka Teile mõistust pähe panna. Tuuleveskitega võitlejaid peab ju ka leiduma. -- Toomas 4. veebruar 2008, kell 18:34 (UTC)

Mis puutub "Eesti entsüklopeediasse", siis sealt ei saa andmeid enam kustutada, Vikipeediast aga saab. Selles on vahe.

Artikkel on niigi juba USA serveris. Mina kui mittejurist ei oska kohtualluvust määratleda, aga arvan, et seda tuleks menetleda sealsete seaduste järgi.

Peaksime püüdma asja rahulikult selgeks rääkida, mitte konflikti lõkkele puhuma. Andres 4. veebruar 2008, kell 19:04 (UTC)

Kohtusse kaebamiseks on kontaktaadress olemas: Vikipeedia:Tiitelandmed. Viidatud §11 (4) ütleb selgelt "kui seadus ei sätesta teisiti". Seadus sätestab teisiti juba mainitud §12 (1) – "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve." Ka andmete kustutamine on töötlemine, kas kasutajal Kinks on selleks andmesubjekti nõusolek? --Ken 4. veebruar 2008, kell 18:55 (UTC)

Seal on juttu teistest paragrahvidest, mitte teistest lõigetest. Selles paragrahvis on muu hulgas öeldud:

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve.

(2) Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi.

(3) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel või kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 ning andmete jätkuv avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll.

(4) Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatule on andmesubjektil õigus esitada käesoleva seaduse §-des 21–23 sätestatud nõudeid.

Vikipeedia ei ole isikuandmete avalikustaja, vaid ainult nende töötleja. Seetõttu ei ole siin asjakohane lõige 3. Asjakohane võib olla lõige 4, millele Kinks viitabki. Siin saab vastu vaielda ainult lõikele 2 viidates. Ülekaalukas avalik huvi on minu meelest küll olemas, aga kas on tegemist meediaga ning ajakirjandusliku eesmärgiga? Andres 4. veebruar 2008, kell 19:16 (UTC)

Lõige 4 kohaselt saab Sirje Kingsepp nõuda vaid andmete töötlemise lõpetamist (artikli lukustamist), mitte andmete kustutamist. --Metsavend 4. veebruar 2008, kell 19:30 (UTC)

Ka andmete säilitamine on andmete töötlemine. Andres 5. veebruar 2008, kell 07:48 (UTC)

Minu tagasihoidlik arvamus:

1) §1 lg 1 ütleb, et "Seaduse eesmärk on kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele."

Kingsepa eraelu on antud artiklist väljas.

2) Nagu juba õigesti viidatud, toetub artikkel andmetele, mida Kingsepp on avaldanud ise ning mis seega ei kuulu seaduse kohaldamisalasse §11 lg. 1 alusel. Rõhutan, et § 11 lg. 1 tunnuste hulka ei kuulu isiku poolt andmete jätkuv ning vältav avaldamine, vaid ühekordne avaldamise fakt. Seega on Kingsepa CV andmete kasutamine õiguspärane, kuna Kingsepp on selle iseavaldanud oma kodulehel ning kodulehe hilisem mahavõtmine ei mängi rolli. Seda on ka eelnevalt korduvalt selgitatud.

3) Entsüklopeedia puhul on andmete avalikustamise lõpetamise välistav tingimus § 11 lg. 4 ("see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi"). Wikipedia puhul sellist välistavat tingimust pole.

4) §15 lg. 1 ütleb meile:

"Kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt, peab isikuandmete töötleja pärast isikuandmete saamist, parandamist või enne isikuandmete edastamist kolmandale isikule tegema andmesubjektile viivitamata teatavaks töödeldavate isikuandmete koosseisu ja allikad ning käesoleva seaduse § 12 lõikes 3 nimetatud andmed."

See tähendab, et kui kellestki tehakse Vikipeediasse artikkel, siis tuleb seda isikut teavitada. Mis minu arvates on kõigiti hea nõu. Samuti väärib märkamist §21 lg. 1, mille järgi andmesubjektil on õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. See tähendab, et Vikipeedial pole õigust ülal hoida eksitavat teavet, mille andmesubjekt on tõendatult ümber lükanud. Antud juhul seda minu teada toimunud ei ole, andmesubjekt ei ole avaldanud artikli andmetega vastuolus olevaid faktiväiteid. --Kriku 4. veebruar 2008, kell 22:16 (UTC)

§ 11 lg 1 ei jäta andmesubjekti poolt avalikustatud andmeid seaduse kohaldamisala alt välja, vaid ütleb, et sel puhul ei ole kohaldatavad seaduse teised paragrahvid, (selles on küll vastuolu, sest allpool viidatakse paragrahvidele 21 jj)).

Tundub tõesti, et seaduse seisukohast pole oluline, kas andmete allikas on maha võetud või mitte. Leian aga, et Vikipeedias pole mõtet tugineda mahavõetud allikatele, sest kui muud infot pole, ei ole see info oluline.

§15 lg. 1 Vikipeedia puhul ei kohaldu, sest meie ainult töötleme juba avalikustatud andmeid. Seega ei näe seadus meile ette kohustust ansdmesubjekte teavitada. Andres 5. veebruar 2008, kell 08:10 (UTC)

Minu arvates täpselt seda §15 lg. 1 eeldus ütlebki - "kui isikuandmete allikaks ei ole andmesubjekt". §15 lg. 1 ei näi käivat esmaavaldamise, vaid mistahes töötlemise kohta. Või vähemalt nii saan mina sellest aru. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 11:28 (UTC)

Ta ei käi juba avalikistatud andmete töötlemise kohta. Andres 9. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)

Mis alusel sa seda väidad? --Kriku 9. veebruar 2008, kell 12:37 (UTC)

§ 11 lg 1. Andres 9. veebruar 2008, kell 13:43 (UTC)

Jah, juhul, kui andmesubjekt on ise oma andmed avalikustanud, on asi selge. Aga kui Vikipeedia tsiteerib allikat, mille andmed ei pärine andmesubjektilt? Selle kohta sinu viidatud norm ei käi. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)

On meil siin siis sellist allikat? Andres 9. veebruar 2008, kell 15:50 (UTC)

Vahest ainult see, kus räägitakse erakonna reaktsioonist Sirje Kingsepa lahkumisele. Aga see ei sisalda ka Sirje Kingsepa isikuandmeid, vaid andmeid erakonna tegevuse kohta.

Ei, see mu jutt ei käinud käesoleva artikkuli kohta, vaid üldiselt. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)

Ja jällegi, kui avalikustamine on toimunud meedias avalikkuse ülekaalukates huvides, siis ei ole minu meelest seaduse mõtte järgi ka keeldu seda Vikipeedias mainida. Andres 9. veebruar 2008, kell 15:56 (UTC)

Ma ei tea mida Teie eraelu all silmas peate, aga minu jaoks on nii minu sünnipäev, haridus kui kogu muu tegevus,

eraelu. Avalik elu on inimestel, kes on näitlejat, muusikud ja teised, kes teenivad raha sellega, et müüvad oma isikut. Samuti inimesed, kes on valimistel valitud rahva esindajateks või töötavad riigiametites vastutavatel kohtadel. Antud artiklis ei ole tegemist inimesega, kelle vastu peale viki adminnide veel kellelgi mingit avalikult õigustatud huvi peaks olema. Andmesubjektil on õigus kõigi andmete avalikustamist keelata. Tegelikult pole vikil Eesti seaduste järgi üldse mingit õigust seda teha, mida ta teeb. Välismaised ettevõtted peavad ka vabatahtlike töö saamiseks või mittetulunduslikuks tegevuseks ennast eestis filiaalina vms registreerima. Antud hetkel on vikil probleeme hulga eesti seadustega. Kustutage see artikkel ära ja ka muude muredega saab lahedam olla. Mulle viki meeldib ja ei meeldiks, kui see ära keelatakse. Sõnavabadusega pole siin mingit pistmist. Ebaseaduslik tegevus ja sõnavabadus on 2 erinevat asja.--Kinks 4. veebruar 2008, kell 23:00 (UTC)

Seadus ütleb küll, et tema eesmärk on eraelu kaitsta, kuid eraelu ja avaliku elu eristust seal vähemalt eksplitsiitsel kujul ei ole. Ka avalik ülekaalukas huvi on määratlemata.

Kas Eesti seadused üldse Vikipeedia kohta kehtivad? Vikipeedia ei tegutse ju Eestis.

Andres 5. veebruar 2008, kell 08:19 (UTC)

Kinks, see, mis sinu jaoks on või ei ole, ei mängi seaduse kohaldamisel mingit rolli. Seadusi ei kirjutata sinu subjektiivsest maailmanägemusest lähtuvalt. Sina poliitikuna kuulud - või kuulusid - isikute hulka, kes tegutses justnimelt avalikkuse ees. Poliitikute haridustaseme või töökogemuse vastu on minu meelest kõigiti mõistetav avalik huvi olemas. Seda nii siis, kui nad kuuluvad Riigikokku või valitsusse kui ka siis, kui nad lihtsalt oma erakonda juhivad ja artikleid avaldavad. Ja ka siis, kui nad oma erakonnaga tülli on läinud.

Teeme nii, et edaspidi põhjendad sa oma õiguslikke väiteid viitega seadustes sisalduvatele normidele. Näiteks selle filiaali-jutu kohta tahaks teada, millele sa toetud.

Eesti Vikipeedia juriidiline vorm on minu jaoks üldse segane. Kas tegemist on seltsinguga VÕS mõttes? Registreerimata MTÜ-ga? Välismaise MTÜ Eesti kaastöötajatega? Mitte et see muidugi eriti oluline oleks. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 11:28 (UTC)

Pigem viimane, kuigi see pole samane eesti Vikipeediaga, sest Eesti kaasdtöötajad teevad kaastööd ka teistele keeleversioonidele. Andres 9. veebruar 2008, kell 11:55 (UTC)

---

Eile oli Vikerraadios saade, kus selle seaduse kohta võttis sõna ka Ülle Madise. Ta rõhutas, et seadus ei saa kunagi ette näha kõiki elujuhtumeid. Arvan, et veebientsüklopeedia ongi selline elujuhtum, mida seadus ette ei näe, ning seaduse mõtte järgi tuleb veebientsüklopeediat käsitleda analoogiliselt meediaga. Andres 9. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)

Jah, eks ta kipu nii olema, et tehnika areneb kiiremini, kui õigus ja üldse arusaamine uute nähtuste kohast ühiskonnas järele jõuab. Rida võrgupäeviku pidajaid tahavad näiteks kangesti, et neid ajakirjanikena võetaks (pressikaardid jne). Minu arvates aga pole see antud hetkel põhiprobleem. Põhiprobleem on, et seadus on ajakirjanduse poole kaldu, jättes teatmeteosed vaeslapse ossa. Kui väita, et Vikipeedia peaks olema ajakirjandus, siis ühtlasi väidetakse sellega, et Vikipeedial peaks olema suuremad õigused ja tema vastu avalik huvi kaalukam, kui Eesti Entsüklopeedia või siis kirjastuse "Tea" paljuköitelise üllitise puhul. Minu arvates on selline seisukoht esiteks loogiliselt raskesti põhjendatav ja teiseks otseselt haridusevaenulik.

Aga eks see asi loksu paika, nagu iga teinegi. Päris hulka seadusi annaks tahtmise korral väga rangelt tõlgendada, aga ometi keegi seda ei tee... Teemavälise näitena peaks ka Nabokovi "Lolita" omandamine, hoidmine, müümine ja edasiandmine olema Eestis kriminaalkorras karistatav, kui väga printsipiaalselt KarS-i jälgida. Seoses sünnipäevaõnnitlustega nüüd loodetavasti jahutati ka andmekaitseinspektsiooni noorte ametnike indu. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 12:36 (UTC)

Muidgi ei ole Vikipeedia ajakirjandus, ja probleemid on samasugused nagu ka EE ja TEA võrguentsüklopeedia puhul. Kas igaüks, kellest seal kirjutatakse, võib igal ajal nõuda, et andmed tema kohta välja võetaks? Arvan, et see on seaduse mõttega vastuolus. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:03 (UTC)

EE puhul on välistav tingimus kirjeldatud § 11 lg. 4. See Vikipeedia ega ühegi teise võrgurakenduse puhul ei kehti. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)

Nojah, see ei kehti ka EE ning TEA entsüklopeedia võrguversiooni puhul. See tundub küll terve mõistuse vastane, et sealseid artikleid saab ära keelata. Andres 9. veebruar 2008, kell 15:56 (UTC)

Vikipeedia on avalikkuse huvide kaitsel, kui ta võimaldab ajakirjanduses avaldatud informatsiooni hõlpsamini leida. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:04 (UTC)

Sellel jutul on jumet. --Kriku 9. veebruar 2008, kell 15:33 (UTC)

Muide, samalaadne probleem tekib ka bibliograafiliste andmebaaside puhul. Andres 9. veebruar 2008, kell 14:04 (UTC)

Kuidas on võimalik vikipeediat võrrelda entsüklopeediakirjastusega, kui vikis teevad kaastööd hulk inimesi, kes kasutavad varjunimesid ja kui enda kohta ka midagi profiili kirjutavad, siis enamalt jaolt valetavad? Eestikeelsel viki versioonil ei ole ühtegi eestis registreeritud üksust ja sel pole ühtegi ametlikult vastutavat kohalikku inimest, kes teaks, mis on eestis tegutseva (ka eesti vabatahtlike kasutamine on eestis tegutsemine) juriidilise isiku kohutused. See ei ole isegi ajakirjandus neil samal kahel põhjusel. Tänu autorite anonüümsusele tunnevad nad enda karistamatust ja teevad, mida tahavad, sest kujutavad ette, et nad ei pea käituma eesti seadustega kooskõlas ja keegi ei tea, kes nad tegelikult on. Kui inimene soovib midagi väga anonüümselt teha, siis üldjuhul teeb ta midagi, mis ei sobi ei ta enda, ega ühiskonna moraalinormidega ja tal oleks ilmselt häbi, kui selguks kui vana ta tegelikult on või kus ta töötab. (kõigil muidugi pole vaja häbeneda, sest nad päriselt ei tööta pea kasutamist nõudval töökohal)--Kinks 9. veebruar 2008, kell 21:41 (UTC)

Entsüklopeediakirjastusega saab vikit võrrelda selles mõttes, et mõlemad annavad välja (üks neist hakkab andma välja) veebientsüklopeediat. Seega kui Sa saad nõuda andmete kustutamist ühest neist, saad Sa ka nõuda andmete kustutamist teisest neist.

Miks Sa arvad, et kasutajad enamalt jaolt valetavad, kui nad midagi oma profiili kirjutavad. Seda ma küll ei usu.

Entsüklopeediakirjastusega saab vikit võrrelda selles mõttes, et mõlemad annavad välja (üks neist hakkab andma välja) veebientsüklopeediat. Seega kui Sa saad nõuda andmete kustutamist ühest neist, saad Sa ka nõuda andmete kustutamist teisest neist.

Miks Sa arvad, et kasutajad enamalt jaolt valetavad, kui nad midagi oma profiili kirjutavad. Seda ma küll ei usu. Muide, ka Sa ise oled anonüümne kasutaja:-)

Olen nõus, et viki pole ka ajakirjandus, nagu seda pole ka teised veebientsüklopeediad.

Mis puutub Eestis tegutseva juriidilise isiku kohustustesse, siis selle kohta ma ei tea midagi. Kui Sa tead, siis palun viita vastavatele seadusesätetele.

Arvan, et enamik meie kasutajate aktiivist ei tunne end karistamatuna. Jutt sellest, kas viki allub Eesti seadustele, on kõneks tulnud ainult kohtusse kaebamise kontekstis. See ei tähenda, et me peaksime lubatavaks Eesti seaduste rikkumist.

Anonüümseks tegutsemiseks on kindlasti ka muid põhjusi kui siin toodu. Üks neist on see, et siin tulevad kõik su vead päevavalgele ja sind kritiseeritakse nende eest, samuti võib avalikult sõimata saada. See on väga erineb professionaalsete entsüklopeediategijate ning trükientsüklopeediate kaastööliste tööst, mis toimub avalikkuse eest varjatult. Arvan, et eelkõige see iseloomustab anonüümsust. Inimesed häbenevad oma vigu ega talu kriitikat.

Mõni võib-olla häbeneb, et ta Vikipeediaga tegemist teeb, ning kardab, et sõbrad või kolleegid võivad teda nöökida. Mõni võib-olla tegutseb töö ajal ega taha, et ülemused teada saaksid. Mõni võib-olla tahab, et teda hinnataks tema panuse järgi Vikipeediasse, mitte tema positsiooni järgi väljaspool Vikipeediat. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:01 (UTC) (Tulin ennist korra välja, sest tahtsin midagi kontrollida). Andres 9. veebruar 2008, kell 22:14 (UTC)

Vajadusel võib igaühe identiteedi suhteliselt kergesti välja selgitada. Anonüümsus võrgus on suures osas illusioon. Ja nagu öeldud, on antud juhul võrdluse aluseks mõlema inimgrupi tegevuse olemus, milles on palju sarnast.

Arvamus, et ainult juriidiliseks isikuks registreerunud inimrühm võib midagi teha, on meie põhiseaduse valguses väär ja näib pärinevat nõukogude ajast. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)

Viki kasutamine näiteks koolis on sügavalt taunitud, sest on teada, et need andmed on tihtipeale valed ja keegi nende õigsuse eest ju ei vastuta. Igal kirjastusel ja ajalehel on vastutaja isikustatud. Mina näiteks kasutan vikit kui isiklikku märkmikku, kust on mugav mingeid asju kontrollida, mis mulle muidu meelde ei jää. Kuidas ma tean, et siinsed kirjutajad enda kohta valetavad? Kuna ma olin suht vihane, siis "nuhkisin" ja sain ühte koma teist teada :) --Kinks 9. veebruar 2008, kell 21:54 (UTC)

Jah. See on tõsi, et Vikipeedia ei vastuta siinsete andmete õigsuse eest. Nii on siin ka kirjas ja see ei saagi teisiti olla. Kui aga kõik võtavad südameasjaks pidada Vikipeediat korras ja mitte lasta siia vigu, siis tähendab see, et vastutavad kõik. Asja tuleks vaadata sellest küljest: kui koolilapsed niikuinii Vikipeediat kasutavad, siis tuleks hoolitseda selle eest, et ta oleks kasutamiskõlblik. Peale selle, lapsi tuleb ergutada ise siia kirjutama, mitte ainult tarbima siin kirjutatut. Sel juhul nad tajuvad viki olemust ja muutuvad allikate suhtes kriitiliseks, samuti hakkavad jagama vastutust siin kirjutatu eest.

Ma usun küll, et mõni kasutajatest enda kohta valetab; aga ma ei usu, et seda teeb enamik. Ja isegi kui keegi enda kohta valetab, mis siis sellest on? Usaldus tema vastu sõltub ju ikkagi sellest, mida ta artiklites kirjutab, mitte sellest, mis on kirjas kasutajalehel. Virtuaalse identiteedi loomine käib tänapäeval arvutimaailma mängureeglite juurde.

Igatahes oli veebiseminaril kohal hulk inimesi, kes ei kartnud ennast näidata. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:14 (UTC)

seda videot ma nägude võrdlemiseks kasutangi ja ühtegi täisnime ju uudises ei antud. Kui kõik vastutavad, siis ei vastuta keegi - ENSV vanasõna :) --Kinks 9. veebruar 2008, kell 22:28 (UTC)

Minu meelest see vanasõna siin ei kehti. Kui kõik vastutavad, saab igaüks asja eest hoolitseda. rükientsüklopeedias, kus tegijate hulk on väike, on küll konkreetsed vastutajad, aga sellest pole kasu, sest vastutus ei too kaasa asja paranemist. Andres 9. veebruar 2008, kell 22:41 (UTC)

Jah, Vikipeedia ei ole nii usaldusväärne, nagu suu hulk teisi teatmeteoseid. Ja seda peaasjalikult tänu neile kasutajatele, kes enda kohta käivaid või kuidagi endaga seotud artikleid teadlikult ähmastavad. Kinks, mida oled sa teinud, et käesolevat artiklit inforikkamaks muuta? --Kriku 10. veebruar 2008, kell 09:51 (UTC)

Ei noh, Kinks on siia infot lisanud küll ja ebatäpsusi parandanud.

Arvan siiski, et Vikipeedia ebausaldusväärsuses on sellisel teguril küll väga väike osa. See artikkel siin on ju pigem üks usaldatavamaid, hoolimata püüdlustest seda ühes või teises suunas kallutada. Andres 10. veebruar 2008, kell 10:31 (UTC)

Käesoleva artikli suhtes on sul õigus, aga üldiselt ma arvan, et mitte. Näiteks võib tuua rea artikleid, mille on mingi kodanik kunagi loonud ja keegi pole tükk aega endas leidnud hingejõudu ebaobjektiivset jama läbi seedida ja parandada. Fašism on hea näide. Aga vikipeedia kui sellise usaldusväärsuse küsimus muidugi on käesoleva arutelu teemast kaugel. --Kriku 10. veebruar 2008, kell 11:33 (UTC)

Noh, kui silma eest ära, siis ununeb.

Siiski tundub, et suurem osa ebausaldusväärsusest tuleb ikkagi inimeste suutmatusest hästi kirjutada, mitte püüdest kallutada. Andres 10. veebruar 2008, kell 11:44 (UTC)

Tegin avalduse valimiskomisjonile sama paragrahvi alusel, mis siingi. Nad võtsid kõik kandidaadi andmed internetist ära. Kordan veel kord: kustutage see artikkel vikis! --Kinks 11. veebruar 2008, kell 16:47 (UTC)

huvitav, mis siis saab, kui järsku keegi teeb sellest artiklist inglise keelse versiooni--Hendrix 11. veebruar 2008, kell 16:56 (UTC)

kui sul igav on, tee oma lehel mallile link artiklile psühhiaatriasse, hetkel suunab link psühholoogiasse. Sa ikka teed neil kahel vahet, eksju? Tolle psühhiaatri artikli täiustamine kuluks ka ära ;) Viki, muideks, ei ole tutvusteenusega tegelev internetisait --Kinks 11. veebruar 2008, kell 17:17 (UTC)

kas Sulle tundub, et käesolev artikkel hakkab psühhiaatriliseks muutma?--Hendrix 11. veebruar 2008, kell 17:25 (UTC)

Seaduses ei ole midagi öeldud keele kohta. Me tohime või ei tohi seda artiklit avaldada täpselt samapalju eesti kui inglise keeles. Kui ei tohi eesti keeles, siis ei tohi ka inglise keeles. Kui tohib inglise keeles, siis ei tohi eesti keeles. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:13 (UTC)

Tead, Sirje Kingsepp, Sa võid kisada nii palju kui tahad - kuni keegi meid ei sunni seaduslikult seda artiklit maha võtma, me seda teha ka ei kavatse. Ja meie sundimisega, nagu Sa aru saad, on keerulised lood, (1) sest siiani ei ole keegi suutnud tõestada, et isikuandmete kaitse seadus seda juhtumit üldse reguleerib; (2) sest materjal asub USA serveris ja selle mahavõtmist saavad ilmselt nõuda ainult USA kohtuorganid. Muidugi võid Sa ju meid kõiki hakata ükshaaval kohtusse kaebama, aga ilmselt ei ole ka Sinu finantsid piiramatud.

Sa oled suur inimene ja võiksid aru saada, et kui Sa oled oma elu jooksul avalikkuses midagi teinud, siis ei saa sellest vabaneda lihtsalt käskides kõigil vait jääda. Arenenud inimese üheks tunnuseks on see, et ta enne mõtleb kui midagi teeb. Ei Baari-saatesse ega partei etteotsa satu keegi juhuslikult. Nii et õpi ükskord oma tegude eest vastutama ja lõpeta see lahmimine siin. [---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:42 (UTC)) -- Toomas 11. veebruar 2008, kell 18:01 (UTC)

[---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC))

Minu meelest ei tohiks olla argumendiks, et Eesti seadused meile peale ei hakka ja meid on raske kohtusse kaevata. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:13 (UTC)

Kui mingil põhjusel ilmneb, et antud küsimuses ei kuulu Eesti õigus kohaldamisele, siis see on argument. --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:44 (UTC)

Muidugi on see juriidiline argument, aga selliseid argumente kasutades näitame end tegelastena, kes püüavad seadustest mööda hiilida. See ei tule minu meelest küll Vikipeedia mainele kasuks. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)

Pigem vastupidi - me püüame täita neid seadusi, mis meie kohta käivad. --194.126.125.85 12. veebruar 2008, kell 14:18 (UTC)

Kuidas nii? USA seaduste järgi on meie tegevus lubatud. Meie kui Eestis tegutsevate isikute kohta Eesti seadused kahtlemata käivad. Arvan ka, et me peame järgima seaduse mõtet, mitte kirjatähte. Andres 13. veebruar 2008, kell 04:55 (UTC)

Kui katse üritada inimesele mõistust pähe panna on Sinu meelest isiklik rünnak, siis on meie arusaamad elust ja suhtlemisest ikka nii erinevad, et ma ei pea mõttekaks Sinu juhitavas projektis tööd jätkata. Kui Sa soovid jätkuvalt oma aega kulutada iga oma mineviku tegemiste pärast häbi või kahetsust tundva tüübi poputamisele (mis on ju käesoleval juhul tohutult tulemusrikas olnud, eks ole?!), siis lase käia. Mul on elus targematki teha kui lõpmatult siin puid ja maid jagada, küll [---] (kustutas Andres 11. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC)), Sirje Kingseppade ja muude taoliste tegelastega. Jõudu tööle! -- Toomas 11. veebruar 2008, kell 18:37 (UTC)

Sündisin 13. septembril 1969 Ida-Virumaal Kiviõlis •• 1987 lõpetasin Aravete keskkooli •• 1989 lõpetasin Tallinna kaubandustehnikumi kaubandusliku arvestuse erialal ja asusin raamatupidajana tööle Keilasse •• 1992. aasta lõpus tulin tööle Tallinna pearaamatupidajaks. 21. märtsil 1998 sai minust ema •• 2000 sügisel alustasin õpinguid EBS-is ärijuhtimise erialal kaugõppes. •• Kui kõik kulgeb plaanitult, peaksin aastaks 2005 olema magister ärijuhtimises •• 2002 kevadel astusin sisemisel sunnil ESDTP-sse. •• Ma ei ole kommunist, aga sotsialist olen küll ja feminist ka.

See on pärit siit. Kui nemad need andmed välja võtavad, teeme seda ka meie. Esialgu võib viidata tollele artiklile. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:16 (UTC)

BINGO :) --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:40 (UTC)

Kes viitsib, palun asendage viited. Valimiskomisjoni lehel neid andmeid enam pole. On ainult kandideerimise fakt ja kandidaadi number. Andmeid kandideerimise kohta artiklis muide pole, aga võiks olla.

Päevalehes tsiteeritu on vist võetud Sirje Kingsepa blogist, mis on nüüdseks kustutatud. Kui nõuda lehelt selle kustutamist, siis vast läheb asi avalikkuse ette ja me saame mingi lahenduse. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)

Enne kui üldse miskit arutama hakata, siis tahaksin näha konkreetset tõendusmaterjali selle kohta et Sirje Kingsepp ja Vikipeedia kasutaja Kinks on üks ja sama isik.

Sellist tõendusmaterjali tõesti ei ole. Ja muidugi ei ole võimalik, et me saaksime need nõudmised täita, kui pole tõestatud, kes need esitanud on. Aga ma olen veendunud, et tegemist on sama isikuga, mistõttu minu meelest on mõtet asja arutada. Andres 11. veebruar 2008, kell 18:57 (UTC)

Ei ole mingit õigustust levitada kedagi sõnaliselt halvustavaid ütlusi. Kui neid Vikipeediasse satub, siis peaksid administraatorid need kõikjal kustutama. Kk 11. veebruar 2008, kell 19:32 (UTC)

Kustutasin viimase ära. Aga mida teha repliigiga kell 18.01? Kas ka selle peaks kustutama? Siis peaks kustutama ka vastuse ning vastuse vastusele. Ja siis ei ole enam arusaadav, miks Sacerdos79 Vikipeediast lahkus. Andres 11. veebruar 2008, kell 19:39 (UTC)

Tõenäoliselt olen Toomasega nõus (võib olla sisuliselt mitte kujuliselt). Tekib mulje, et Sirje Kingisepp on kõige tähtsam isik Eestis - peaaegi igal päeval arutletakse artikkel tema kohta. Kahju, et Sacerdos Vikipeediast lahkus. Geonarva 11. veebruar 2008, kell 19:51 (UTC)

See arutelu ei puuduta ju ainult seda artiklit. Andres 11. veebruar 2008, kell 20:12 (UTC)

Siinne arutelu käib ju laiema - avalikustamise õiguse - üle, ja see ei peagi olema lihtne. Ent kustutama peaks siin olevad teiste kohta halvastiütlemised - ka selle mille kohta Andres küsis. Kui oleme sõbralikus meeles, siis pole ka takistust naasta. Endist pahameelt pole mingit põhjust meelde jätta. Kk 11. veebruar 2008, kell 20:17 (UTC)

Mul on ettepanek jätta see Andrese & Tooma omavaheliseks selgitamiseks. Igale üritusele tuleb kasuks, kui suudetakse asja arutades kainet pead säilitada. Tooma avalduse kohta ma ütleks niimoodi, et kuigi mulle laiamine ei meeldi, ei ole tema katse asjaomasele isikule mõistust pähe panna ka mitte päris adekvaatne... St. minu arvates ei ole mõistuse pähe panemine antud juhul lihtsalt võimalik - põhjustel, millel ma ei pea vajalikuks lähemalt peatuda. Hetkel on meil Kinksi argumendid ja artikli haldurite argumendid. Kinks ei ole seni suutnud oma argumente õiguslikult piisavalt põhjendada. Järelikult ei saa nende põhjal midagi ette võtta. Kui peaks juhtuma, et Kinks leiab mõne adekvaatse põhjenduse või see tekib seoses kehtiva õiguse muutumisega, siis tuleb antud artikliga midagi ette võtta. Kogu lugu. Kellel on mõistust või kui palju, on sootuks teemaväline küsimus. --Kriku 11. veebruar 2008, kell 21:40 (UTC)

Minu meelest on asi selle taga, et seadus ei ole üheselt tõlgendatav. Arvan pigem, et peaksime ka ise midagi ette võtma, et saada autoriteetne tõlgendus. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:44 (UTC)

Võiks küsida Andmekaitseinspektsioonilt, aga nemadki on jännis. Arvan, et tasuks küsida ka Ülle Madise arvamust. Andres 12. veebruar 2008, kell 04:46 (UTC)

seniks, kuni me tegeleme avalikustatud andmete koondamisega, pole andmekaitseinspektsioonil asja selle artikliga.--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 05:00 (UTC)

Vana seaduse järgi oli küll nii, aga uue seaduse järgi ei pruugi olla. Andres 12. veebruar 2008, kell 05:11 (UTC)

"§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolevat seadust ei kohaldata, kui: 1) isikuandmeid töötleb füüsiline isik isiklikul otstarbel; 2) isikuandmeid üksnes edastatakse läbi Eesti territooriumi, ilma et neid andmeid Eestis muul viisil töödeldaks.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega.

(3) Käesolevat seadust kohaldatakse isikuandmeid sisaldava riigisaladuse töötlemisele, kui see tuleneb: 1) 1990. aasta 19. juulil allakirjutatud konventsioonist, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel sõlmitud Schengeni lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel (Schengeni konventsioon) või 2) 1995. aasta 26. juulil vastuvõetud Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhinevast Euroopa Politseiameti konventsioonist (Europoli konventsioon).

§ 3. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi."

Tuleb vist koolitusele minna, et seaduse kohaldamisest aru saada....--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 06:11 (UTC)

meie siin ikka oleme füüsilised isikud, sest mingit lepingut me Vikiga sõlminud ei ole.--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 06:52 (UTC)

Jah, aga me ei töötle andmeid ainult isiklikul otstarbel. Andres 12. veebruar 2008, kell 06:57 (UTC)

Peaks otsima üles ja lugema uuesti läbi wikisse konto loomisel võetud kohustused ja saadud õigused.

Mingi lepinguline suhe meil wikiga ikkagi on, s.t oleme vabatahtlikult võtnud endale kohutuse järgida siinset korda.

suwa 12. veebruar 2008, kell 07:20 (UTC)

aga õnneks ütleb sama seadus allpool järgmist:

" § 11. Isikuandmete avalikustamine

(1) Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve. "--Hendrix 12. veebruar 2008, kell 09:45 (UTC)

Mulle tundub, et Kinks või siis Sirje Kingsepp on asunud salastama andmeid, mis on kord avalikustatud. kas on võimalik kord avalikustatud infot hiljem salastada? See ei ole ikka päris sama, mis ukse avamine ja sulgemine ju. avjoska 12. veebruar 2008, kell 13:36 (UTC)

Õige. Sellest on ka üleval pool mitmes kohas juttu. Arutelu käib ringiratast. Meil on praegu ilmselgelt §11 lg. 1 kirjeldatud juhtum ning kogu lugu. --194.126.125.85 12. veebruar 2008, kell 14:18 (UTC)

Sama paragrahvi lõige 4 ütleb: "Andmesubjektil on õigus igal ajal nõuda avalikustatud isikuandmete töötlejalt isikuandmete töötlemise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi." Andres 13. veebruar 2008, kell 04:49 (UTC)

see on muidugi kehv, et seadus nii on sõnastatud, et lubab mitmeti mõistmist. Mina mõistan igatahes asja nii, et kui lõige 1 tingimused on täidetud, siis teised punktid käesolevas seaduses on kehtetud. Iseasi muidugi, mida tähendab lõike 4 sisu? Kas seda, et subjektil on õigus nõuda andmed avalikustanud asutuse poolt andmete avaldamise lõpetamist ja avalikustatud andmete tagasivõtmist ja sellega tekitada olukorra, et andmed nagu polekski avalikustatud...

Jutt on teistest paragrahvidest, mitte sama paragrahvi teistest lõigetest.

just. Kui isik on andmed ise avalikustanud, siis töötlemise kohta käivad teised seadusepunktid ei kehti. Ja töötlemine hõlmab endas ka andmete avalikustamist.--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 07:10 (UTC)

Mina saan nii aru, et ei kehti teised paragrahvid. Aga see lõige käib sama paragrahvi alla. Andres 13. veebruar 2008, kell 08:03 (UTC)

öeldud on, et "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve". Minu meelest peaks see tähendama kõiki antud seaduse punkte, mis reguleerivad andmete töötlemist--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 08:24 (UTC):

Paragrahv on paragrahv, mitte punkt. Andres 13. veebruar 2008, kell 12:01 (UTC)

pole oluline, mis terminoloogiat kõnekeeles kasutada. Olulisem on see, mis seaduse tekstis kirjas.--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 12:57 (UTC)

No kuule, sellest ongi jutt, et räägitakse teistest paragrahvidest, mitte sama paragrahvi teistest lõigetest. Andres 13. veebruar 2008, kell 16:45 (UTC)

kopeerin seaduses avaldustud teksit uuesti - "siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve". Milles näed probleemi?--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 16:53 (UTC)

Probleem on selles, et sama paragrahvi lõiget 4 ikkagi kohaldatakse. Andres 13. veebruar 2008, kell 16:56 (UTC)

ja kas see on seadusetähe järgi? Sealt kogu see tants nende sünnpäevadega pihta hakkabki. Ametnik tõlgendab nii, aga ülemus ütleb naa. Mina ei näe probleemi. Kui ikka öeldakse, et ei kehti, siis ei kehti--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 17:03 (UTC)

Ma ei saa aru, mida Sa öelda tahad. Andres 13. veebruar 2008, kell 17:12 (UTC)

ütlen seda, et kui inimene on ise oma andmed avalikuks laskunud, siis käesoleva seaduse muud paragrahvid, mis on seotud isikuandmet töötlemisega, ei kehti--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 17:32 (UTC)

Jah, umbes nii. Tagasivõtmine kehtib ainult konkreetse allika kohta. Andres 13. veebruar 2008, kell 06:44 (UTC)

see arutelu tegelikult peaks kuuluma juba isikuandmete kaitse seaduse arutellu--Hendrix 13. veebruar 2008, kell 06:00 (UTC)

Minu meelest mitte. Seal me ju ei tõlgenda ise. Andres 13. veebruar 2008, kell 06:44 (UTC)

Mitte mingit vastuolu § 11 lg. 1 ja § 11 lg. 4 vahel ei ole. Kui § 11 lg. 1 järgi ei kohandata mingile andmekogumile isikuandmete seaduse teisi paragrahve, siis tähendab see muuseas ka seda, et ei kohandu §§ 4, 5, 8 ja 10. § 11 lg. 1 ütleb, et kui "andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel", siis ei ole need isikuandmed isikuandmete seaduse mõistes, isik ise ei ole andmesubjekt isikuandmete seaduse mõistes ning isegi kui oleks, ei kehtiks § 10 lg. 1 eeldus, et nende andmete töötlemine on lubatud vaid andmesubjekti nõusolekul. Kuna § 11 lg. 4 räägib isikuandmetest, andmesubjektist, nende avalikustamisest ja töötlemisest, millised mõisted on kõik sisustatud isikuandmete seaduse teistes parahrahvides, ei ole võimalik koos kohaldada § 11 lg. 1 ja § 11 lg. 4. --Kriku 17. veebruar 2008, kell 13:37 (UTC)

Sellest hakkab pea ringi käima. Sellest seadusest pole lihtsurelikul küll võimalik aru saada. Andres 17. veebruar 2008, kell 13:49 (UTC)

igatahes tähendab see seda, et kui isik avalikustas oma andmed, saavad need andmed olema avalikud igavasest ajast igavesti. Välja arvatud juhul, kui isikul õnnestub tõestada, et ta viibis andmete avalikustamise aeg seisundis, mil ta polnud võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Aga seda teeb kindlaks kohtupsüühiaatriline ekspertiis, mida tellib kohus. Ja maksab see ekspertiis praegusel ajal umbes 15 000 eeku.--Hendrix 17. veebruar 2008, kell 15:02 (UTC)

no see jutt on nüüd küll imelik. inimene saab alati oma andmete avalikustamist keelata ja vaimuhaigustega pole siin mingit pistmist. avalikustamine ja kogumine on kaks erinevat asja. avalikustamisele eelneb tavaliselt kogumine, aga kogumisele ei pruugi järgneda avalikustamist. see, et enne kehtis ühte moodi seadus ja nüüd teine ja kui keegi suudab teisele selgeks teha, et tema andmeid on vaja avalikustada ja see teine juhuslikult pole seadusest aru saanud, siis see ei tähenda veel, et ta hull oleks. seadustest aru saamise ja hullumeelsuse vahel ei ole otsest seost.--Kinks 17. veebruar 2008, kell 15:38 (UTC)

Pärast Kriku repliiki olen ma veendunud, et sellest seadusest pole pelgalt terve mõistusega võimalik aru saada. On tarvis asjatundjate poole pöörduda. Andres 17. veebruar 2008, kell 15:51 (UTC)

Kinks, on kaks erinevat asja:

1. inimene avaldab ise andmed - avaldas siis avaldas - oma asi

2. tema kohta avaldatakse andmed - siin osas saab inimene vahele astuda ja öelda ei avaldamisele--Hendrix 17. veebruar 2008, kell 16:06 (UTC)

Hendrix: 1. avaldasin oma andmeid, minu asi, kustutasin, kah minu asi
2. vikipeedia avalikustas minu andmed, astun vahele - koristage ära! --Kinks 18. veebruar 2008, kell 15:23 (UTC)

andmed, millele ei ole võimalik viidata, tuleks tõesti kustutada. Millised andmed on viitamata, Kinks? Ja mis puutub Vikipeedia rolli andmete esitlemisel, siis siin Sa eksid, Kinks. Vikipeedia refereerib avalikustatud andmeid, mitte ei avalikusta neid. Andmed on avalikustatud Sirje Kingsepa enda ja kolmandate osapoolte poolt.--Hendrix 18. veebruar 2008, kell 16:33 (UTC)

---

Tabel ainult kordab tekstis toodud andmeid. Minu meelest pole sinna viiteid tarvis. Andres 18. veebruar 2008, kell 21:10 (UTC)

pigem siis küsimärk kas see poliitiku tabel on siin artiklis vajalik. --WikedKentaur 19. veebruar 2008, kell 22:17 (UTC)

Minu poolest võib kustutada. Andres 19. veebruar 2008, kell 23:54 (UTC)

---

"Ta on töötanud mitmes ettevõttes, muu hulgas pearaamatupidajana ja personalijuhina." Kuidagi kohmakas lause. Võiks olla: "ta on töödanud mitmel erialal, muu hulgas pearaamatupidajana ja personalijuhina." või "Ta on töötanud mitmes ettevõttes, muu hulgas asutuses X ja asutuses Y"--Hendrix 21. veebruar 2008, kell 15:35 (UTC)

Mina ei näe siin midagi kohmakat. Nii on minu meelest kõige informatiivsem. Kui on teada, võib muidugi ka ettevõtted märkida. Aga seda allikat, milles on öeldud, et ta pearaamatupidajana töötas, enam ei ole. Tuleb leida teine viide või see välja jätta.

Peale selle tuleks lõpuni viia publikatsioonide loetelu ja publikatsioone refereerida. See muudaks artikli sisukaks. Andres 21. veebruar 2008, kell 15:41 (UTC)

maitse asi see lause ehitus...

Aga ma ei saa aru, miks peab olema nii palju viiteid SK artiklitele. Kas koduseks mõtiskluseks SK maailmavaate osas. Et mis see tähendab, kui SK sõimab oma artiklis kedagi teist. Kas see tähendab sõimatava madalust või sõimaja madalust? Arvan, et teatmeteoses peaks iga sõna olema põhjendatud ja tähenduslik. Kas SK on tunnustatud publitsist? Kui on, siis kes seda öelnud on? On tal publitsistika alaseid tunnustusi?--Hendrix 21. veebruar 2008, kell 16:02 (UTC)

Publitsistlik tegevus on ju tähtis osa inimese avalikust tegevusest. Kui tal on midagi öelda, siis on oluline teada, mida tal öelda on. Muu hulgas selgub sellest muidugi ka inimese maailmavaade.

Minu meelest ei eelda inimese publitsistlikust tegevusest rääkimine, et tegemist on väljapaistva publitsistiga. Selleks et entsüklopeedia oleks sisukas, tuleb peale väliste faktide rääkida ka mõtetest. Ka teadmised mõtete kohta on entsüklopeedilised, mitte ainult teadmised väliste asjade kohta.

Viited on muu hulgas selleks, et oleks, mille põhjal publitsistikast kirjutada.

Teistest küsimustest ja argumentidest ma ei saa aru. Andres 21. veebruar 2008, kell 16:38 (UTC)

ma tahtsin seda öelda, et kui me osutame siin mingile artiklile, siis see artikkel on tähtis. No võtaks artikli, kus kedagi nimetatakse kõrgharidusega koristajaks. Mida see artikkel meile ütleb? Selleks, et seda teada saada, tuleb selle artikli üle juurelda. Kes juurdleb? Autor? Tema ei juurdle, vaid esitab oma seisukohti. Järelikult tuleks need seisukohad SK artiklis kirja panna ja vastavalt viidata - umbes nii, et SK suhtub põlglikult teatavate inimeste maailmavaatesse. --Hendrix 21. veebruar 2008, kell 16:54 (UTC)

Katsu süveneda sellesse, mida öelda on tahetud. Poleemiliste võtete kasutamine avalikus väitluses on normaalne.

Publikatsioonide võimalikult täielikul loetelul on omaette väärtus. Andres 21. veebruar 2008, kell 17:18 (UTC)

Andres 21. veebruar 2008, kell 17:18 (UTC)

---

Esimene viidetest ei sisalda infot ning jätsin selle välja. Teises aga sisaldub info päris alguses, autorinime juures. Muutsin teksti vastavalt sellele. Andres 26. veebruar 2008, kell 22:59 (UTC)

seal oli veel tühjasid viiteid ja need on seal juba mitu kuud rippunud, ilma et kedagi huvitaks. millal võib siit selle pika ja suures osas ebavajaliku arutelu ära kustutada. miks artiklil pole viidet "esitatud kustutamisele"?--Kinks 26. veebruar 2008, kell 23:04 (UTC)