Golfi hoovus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. veebruar 2008, kell 19:39

Golfi hoovus on sooja hoovuste süsteem Atlandi ookeani põhjaosas. Tekkib Florida väina lõunaosas Mehhiko lahe äravooluhoovusena ja liikub põhjasuunas Põhja-Ameerika lääneranniku mööda Newfoundlandi Suur madalani. Edasi hoovuse nimi saab Põhja-Atlandi hoovuseks.

Florida väinas Golfi hoovuse vooluhulk on 25 mln m³/s, mis on kogu maailma jõgede äravoolu 20 korda rohkem. Ookeanis ta ühendab Antiili hoovusega ja 38 põjalaiuskraadidel tema vooluhulk jõuab 82 mln m³/s. Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur pinnasel +24..+28°C. Newfoundlandi Suure madala piirkonnas Golfi hoovuse laius on kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/t, veetemperatuur pinnasel +10..+20°C.

Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma Labradori hoovusega, mille piiril toimub pinnavette segunemine ja sattumine.

Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - Norra hoovus, Irmingeri hoovus ja Nordkapi hoovus. Teravmägedest põhja pool vesi sattub ja moodustab Põhja-Jäämeres sooja vahekihti, mis ulatub Barentsi merde.

Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab rangelt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere kliimat, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning Euroopa kliimat.

Välislingid

Golfi hoovus võib seisma jääda Postimees, 10.02.2007.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Golfstream.jpg|thumb|300px|Golfi hoovuse süsteem]]
-'''Golfi hoovus''' on sooja [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. Tekkib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liikub põhjasuunas [[Põhja-Ameerika]] lääneranniku mööda [[Newfoundlandi Suur madal]]ani. Edasi hoovuse nimi saab [[Põhja-Atlandi hoovus]]eks.
+'''Golfi hoovus''' on sooja [[hoovus]]te süsteem [[Atlandi ookean]]i põhjaosas. Tekkib [[Florida väin]]a lõunaosas [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] äravooluhoovusena ja liikub põhjasuunas [[Põhja-Ameerika]] lääneranniku mööda [[Newfoundlandi Suur madal|Newfoundlandi Suur madalani]]. Edasi hoovuse nimi saab [[Põhja-Atlandi hoovus]]eks.
+Florida väinas Golfi hoovuse vooluhulk on 25 mln m<sup>3</sup>/s, mis on kogu maailma jõgede äravoolu 20 korda rohkem. Ookeanis ta ühendab Antiili hoovusega ja 38 põjalaiuskraadidel tema vooluhulk  jõuab 82 mln m<sup>3</sup>/s.
-{{pooleli}}
+Golfi hoovuse lõunaosa laius on 75 km, voolu paksus 700-800 m, kiirus kuni 10 km/t, veetemperatuur pinnasel +24..+28°C.
+Newfoundlandi Suure madala piirkonnas Golfi hoovuse laius on kuni 200 km, kiirus kuni 4 km/t, veetemperatuur pinnasel +10..+20°C.
+Newfoundlandi Suure madala lõunaserval kohtub Golfi hoovus külma  [[Labradori hoovus]]ega, mille piiril toimub pinnavette segunemine ja sattumine.
+Golfi hoovuse süsteemi koosseisus kuuluvad ka tema harud - [[Norra hoovus]], [[Irmingeri hoovus]] ja [[Nordkapi hoovus]]. Teravmägedest põhja pool vesi sattub ja moodustab [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] sooja vahekihti, mis ulatub [[Barentsi meri|Barentsi merde]].
+Soe Golfi hoovuse süsteem mõjutab rangelt Atlandi ookeani põhjaosa, Põhja-Jäämere [[kliima]]t, hüdroloogilisi ja bioloogilisi tingimusi ning [[Euroopa]] kliimat.
 ==Välislingid==