Kornet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
8. rida: | 8. rida: | ||
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka [[klapventiil]]id, ehk pöördventiilid. |
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka [[klapventiil]]id, ehk pöördventiilid. |
||
Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''[[e]]'''-st teise oktavi '''[[b]]'''-ni, kuid see sõltub |
Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''[[e (muusika)|e]]'''-st teise oktavi '''[[b (muusika)|b]]'''-ni, kuid see sõltub mängija võimetest. |
||
Korneti kõla on pehmem, kui [[trompet]]il ja teda kasutatakse [[Orkester|orkestrites]] viisipillina. |
Korneti kõla on pehmem, kui [[trompet]]il ja teda kasutatakse [[Orkester|orkestrites]] viisipillina. |
Redaktsioon: 20. veebruar 2008, kell 02:47
See artikkel on puhkpillist; Sõjavälise auastme kohta vaata lehekülge Kornet (auaste). |
Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Kornet arenes välja postisarvest pärast seda, kui temale lisati 19. sajandi esimesel poolel postisignaalide erikõrguseliste helide täpsemaks mängimiseks 3 pumpventiili.
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka klapventiilid, ehk pöördventiilid.
Kornetitel on B häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi e-st teise oktavi b-ni, kuid see sõltub mängija võimetest.
Korneti kõla on pehmem, kui trompetil ja teda kasutatakse orkestrites viisipillina.