Kornet: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
8. rida: 8. rida:
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka [[klapventiil]]id, ehk pöördventiilid.
Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka [[klapventiil]]id, ehk pöördventiilid.


Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''e'''-st teise oktavi '''b'''-ni, kuid see sõltub mängia võimetest..
Kornetitel on '''B''' häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi '''[[e]]'''-st teise oktavi '''[[b]]'''-ni, kuid see sõltub mängia võimetest..


Korneti kõla on pehmem, kui [[trompet]]il ja teda kasutatakse [[Orkester|orkestrites]] viisipillina.
Korneti kõla on pehmem, kui [[trompet]]il ja teda kasutatakse [[Orkester|orkestrites]] viisipillina.

Redaktsioon: 19. veebruar 2008, kell 21:07

 See artikkel on puhkpillist; Sõjavälise auastme kohta vaata lehekülge Kornet (auaste).

Postisarv

Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.

Kornet arenes välja postisarvest pärast seda, kui temale lisati 19. sajandi esimesel poolel postisignaalide erikõrguseliste helide täpsemaks mängimiseks 3 pumpventiili.

Tänapäeva kornetitel on pumpventiilide kõrval kasutusel ka klapventiilid, ehk pöördventiilid.

Kornetitel on B häälestus ning nende heliulatus on väikese oktavi e-st teise oktavi b-ni, kuid see sõltub mängia võimetest..

Korneti kõla on pehmem, kui trompetil ja teda kasutatakse orkestrites viisipillina.