Treimine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
*D – lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. |
*D – lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. |
||
*n – tooriku (spindli) pöörete arv minutis. |
*n – tooriku (spindli) pöörete arv minutis. |
||
==Lõiketerad== |
|||
Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse lõiketera materjalidena mitmesuguseid [[kõvasulam|kõvasulameid]]. |
|||
{{Metallide töötlemine}} |
{{Metallide töötlemine}} |
Redaktsioon: 17. veebruar 2008, kell 10:21
Treimine on lõiketöötlemine, mille pealiikumiseks on tooriku pöörlemine ning lõikeinstrumendile (tavaliselt lõiketera) antav ettenihe. Tooriku pöörlemine võimaldab teostada lõikeprotsessi (laastuvõtmist), ettenihkeliikumine võimaldab seda protsessi teostada kogu tooriku pinna ulatuses.
Lõikerežiimi elemendid treimisel
Lõikerežiimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus.
Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga
meetrit minutis, kus
- π – pii
- D – lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites.
- n – tooriku (spindli) pöörete arv minutis.
Lõiketerad
Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse lõiketera materjalidena mitmesuguseid kõvasulameid.