Viljandi piiramine (1223): erinevus redaktsioonide vahel
P Lehekülg "Viljandi lahing, 1223" teisaldatud pealkirja "Viljandi lahing (1223)" alla |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Pühapäeval, [[29. jaanuar]]il aastal 1223, jumalateenistuse ajal tungisid eestlased [[Viljandi linnus]]es sakslastele kallale. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Ülejäänud sakslased pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Osa mehi läks edasi Leole linnusesse, kus kästi samuti talitada. Järgnevalt võtsid needsamad sakalased kinni Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse. Veel elusa Hebbe süda kisti rinnust välja, küpsetati tulel ja söödi üheskoos rituaalselt ära, "et saada tugevaks kristlaste vastu". |
Pühapäeval, [[29. jaanuar]]il aastal 1223, jumalateenistuse ajal tungisid eestlased [[Viljandi linnus]]es sakslastele kallale. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Ülejäänud sakslased pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Osa mehi läks edasi Leole linnusesse, kus kästi samuti talitada. Järgnevalt võtsid needsamad sakalased kinni Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse. Veel elusa Hebbe süda kisti rinnust välja, küpsetati tulel ja söödi üheskoos rituaalselt ära, "et saada tugevaks kristlaste vastu". |
||
Viljandi vanemad saatsid võiduteate [[Otepää]]le ja [[Tartu]], kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Tartlastele saadeti tunnusmärgiks sakslaste verest korpas mõõku, saagiks saadud hobuseid ja rõivaid. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Tapetud vaenlaste surnukehad nagu Sakalaski mööda välju saagiks koertele ja lindudele. |
Viljandi vanemad saatsid võiduteate [[Otepää]]le ja [[Tartu]], kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Tartlastele saadeti tunnusmärgiks sakslaste verest korpas mõõku, saagiks saadud hobuseid ja rõivaid. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Tapetud vaenlaste surnukehad nagu Sakalaski veeti mööda välju laiali saagiks koertele ja lindudele. |
||
[[Kategooria:Lahingud Eestis]] |
|||
Redaktsioon: 16. veebruar 2008, kell 21:15
Viljandi lahing toimus 1223. aastal ning oli osa muistsest vabadusvõitlusest.
Pühapäeval, 29. jaanuaril aastal 1223, jumalateenistuse ajal tungisid eestlased Viljandi linnuses sakslastele kallale. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Ülejäänud sakslased pandi jalapakkudesse ja ahelatesse. Osa mehi läks edasi Leole linnusesse, kus kästi samuti talitada. Järgnevalt võtsid needsamad sakalased kinni Järvamaa foogti Hebbe, kes toodi Viljandisse. Veel elusa Hebbe süda kisti rinnust välja, küpsetati tulel ja söödi üheskoos rituaalselt ära, "et saada tugevaks kristlaste vastu".
Viljandi vanemad saatsid võiduteate Otepääle ja Tartu, kutsudes kõiki eestlasi talitama nende eeskujul. Tartlastele saadeti tunnusmärgiks sakslaste verest korpas mõõku, saagiks saadud hobuseid ja rõivaid. Peagi olid Otepää ja Tartu vabad. Tapetud vaenlaste surnukehad nagu Sakalaski veeti mööda välju laiali saagiks koertele ja lindudele.