Jaanalinnulised

Jaanalinnulised (Struthioniformes) on oletatavasti lindude rühm, eelistatavalt selts.

Kas neil omavahel mingit pistmist on, ei ole selge. Ühine on neile lennuvõime puudumine. Kuid on veel palju lennuvõimetuid linde, kes ilmselt omavahel suguluses ei ole, vaid on lähemas suguluses mitmesuguste lennuvõimeliste lindudega. Nt. rookanade seas on palju lennuvõimetuid liike mitmetel saartel, samuti ka palju lennuvõimelisi liike: on ilmne, et lennuvõimetud rookanad ei ole omavahel suguluses, vaid on lähemas suguluses lennuvõimeliste rookanadega. Seetõttu on täiesti võimalik, et jaanalinnulisteks peetavad linnurühmad ei ole omavahel kuidagi suguluses.

Tavapäraselt rühmitatakse jaanalinnulisteks:

• sugukond jaanalindlased (Struthionidae)
  • perekond jaanalind (Struthio)
    • jaanalind (Struthio camelus)
• sugukond nandulased (Rheidae)
  • perekond nandu (Rhea)
    • nandu (ka: ameerika nandu; Rhea americana)
    • väikenandu (ka Darwini nandu; Rhea pennata, Rhea darwini, Pterocnemia pennata)
      • patagoonia väikenandu (Rhea pennata pennata, Rhea pennata taracapensis, Rhea taracapensis)
• sugukond kaasuarlased (Casuariidae)
  • perekond kaasuar (Casuarius)
    • kiiverkaasuar (Casuarius casuarius)
    • kaeluskaasuar (Casuarius unappendiculatus)
    • väikekaasuar (Casuarius bennetti)
  • perekond emu
    • emu (Dromaius novaehollandiae)
    • kuningasaare emu (Dromaius ater, Dromaius minor; välja surnud)
    • kängurusaare emu (Dromaius baudinianus, Dromaius diemenianus; välja surnud)
    • Dromaius ocypus (välja surnud)
• sugukond Aepyornithidae (välja surnud)
• sugukond Dinornithidae (välja surnud)
• sugukond kiivilased (Apterygiidae)
  • perekond kiivi (Apteryx)
    • pruunkiivi (Apteryx australis)
    • täpikkiivi (Apteryx haasti, Apteryx haastii, Apteryx hastii)
    • väikekiivi (Apteryx owenii)

Nandud võidakse arvata ka eraldi nanduliste (Rheiformes) seltsi. Kiivid võidakse arvata ka eraldi kiiviliste seltsi. Kaasuarid võidakse arvata ka eraldi kaasuariliste seltsi.

Emud võidakse arvata ka eraldi emulaste (Dromaiidae) sugukonda.

kiivilased Uus-Meremaa endeemne lennuvõimetute lindude perekond, milles on 3. liiki pruun kiivi,suurkiivi&väikekiivi. Kiivid on kanasuurused.Erinevalt teistest lindudest asetsevad kiivide sõõrmeavad noka tipus;haistmine on hea. Nokatüvikul on vibrissid.

jaanalinnud aanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude kodumaa on Aafrika.

Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgused. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kg-i. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 eluaastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39-40°C. Jaanalind on ka ainuke lind kelle jalal on kaks varvast. Sellest hoolimata on ta võimeline jooksma kuni 70 km tunnis ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule ongi põgenemine.

Jaanalindude paaritumine

Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis - aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast. Umbes kaks kuud enne paaritushooaja algust tuleb tõupaar (ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu) muust karjast eraldada, tõupaari võib ka kogu aeg koos hoida. Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 80-100 muna.

Munade haudumine

Oma looduslikus elukeskkonnas haudub emalind ise munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut. kaasuarilised Põhja-Austraalias & Uus-guinea elutsevate suurte lennuvõimetute lindude perekond;3. liiki. kääbus kaasuar,põhja kaasuar& kiiverkaasuar. nandulase nandu

suurnandu&väikenandu.

--84.50.76.165 15. veebruar 2008, kell 19:28 (UTC)Karl Pütsepp