Puupuhkpillid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
SieBot (arutelu | kaastöö)
21. rida: 21. rida:


[[ar:آلة نفخ خشبية]]
[[ar:آلة نفخ خشبية]]
[[id:Instrumen woodwind]]
[[zh-min-nan:Phín-siau]]
[[ca:Instrument de fusta]]
[[ca:Instrument de fusta]]
[[cs:Dřevěný nástroj]]
[[cs:Dřevěný nástroj]]
[[da:Træblæser]]
[[da:Træblæser]]
[[de:Holzblasinstrument]]
[[de:Holzblasinstrument]]
[[es:Instrumentos de viento-madera]]
[[en:Woodwind instrument]]
[[en:Woodwind instrument]]
[[es:Instrumentos de viento-madera]]
[[eo:Ligna blovinstrumento]]
[[eo:Ligna blovinstrumento]]
[[fr:Bois (musique)]]
[[fr:Bois (musique)]]
[[gl:Instrumento de vento-madeira]]
[[ko:목관 악기]]
[[ko:목관 악기]]
[[hr:Drveni puhački instrumenti]]
[[hr:Drveni puhački instrumenti]]

Redaktsioon: 8. veebruar 2008, kell 08:32

Puupuhkpillide hulka kuuluvad sümfooniaorkestris flööt (flauto), oboe (oboe), klarnet (clarinetto) ja fagott (fagotto).

Nimetus puupillid ei tähenda mitte seda, et instrumendid oleksid valmistatud üksnes puidust: nende ehitamisel kasutatakse lisaks tugevale puidule ka metalli, elevandiluud ja igasuguseid tehismaterjale. Termin 'puupillid' iseloomustab pigem kõlavärvi, mis on omamoodi 'looduslik' sume ning liidab ja pehmendab orkestris särisevaid vaskpille ja tihedakõlalisi kellpille.

Puupuhkpill kujutab endast põhimõtteliselt aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Klarnetil on ühekordne, oboel ja fagotil aga kahekordne lesthuulik. Flöödil on aukhuulik.

Sümfooniaorkestri puupillide seas mängib kõige kõrgemalt flöödi väikeveli - pikoloflööt, madalamalt fagotipapa - kontrafagott. Nõnda on puupillide diapasoon väga lai ja katab näiteks peaaegu kogu klaveri klaviatuuril.

Vaata ka

Välislingid