Korrosioon: erinevus redaktsioonide vahel
P =Tehnika= |
tuleks viia korrektsele kujule |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
|||
{{täpsustuslehekülg}} |
|||
---- |
|||
'''Korrosioon''' ehk '''korrodeerumine''' on [[keemiline aine|keemilise aine]], [[materjal]]i, [[kivim]]i või [[kude|koe]] hävimine [[keskkond|keskkonna]] mõjul. |
'''Korrosioon''' ehk '''korrodeerumine''' on [[keemiline aine|keemilise aine]], [[materjal]]i, [[kivim]]i või [[kude|koe]] hävimine [[keskkond|keskkonna]] mõjul. |
||
23. rida: | 27. rida: | ||
{{täienda}} |
|||
''Vajab täiendamist'' |
|||
[[Category:Täpsustusleheküljed]] |
|||
[[de:Korrosion]] |
[[de:Korrosion]] |
Redaktsioon: 8. jaanuar 2005, kell 22:27
See artikkel vajab toimetamist. |
See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks. |
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul.
Tehnika
Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse.
Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks.
Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud.
Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid.
Keemia
Tuleb kirjutada
Geoloogia
Korrosioon on kivimite lagunemine vee toimel.
Meditsiin
Korrosioon on kudede hävimine põletuse või söövituse tagajärjel.
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |