Kohastumus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: it:Adattamento
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[adaptatsioon]] ([[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või [[käitumine|käitumis]]joon), mis on kujunenud [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusena ([[kohastumine|kohastumise]] käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
'''Kohastumus''' on [[bioloogia]]s [[organism]]i [[anatoomia|anatoomiline]] struktuur, [[füsioloogia|füsioloogiline]] protsess või [[käitumine|käitumis]]joon, mis on kujunenud [[looduslik valik|loodusliku valiku]] tulemusena ([[kohastumine|kohastumise]] käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.


Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond|keskkonnale]] '''kohastunud'''.
Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma [[keskkond|keskkonnale]] '''kohastunud'''.

Redaktsioon: 5. veebruar 2008, kell 11:30

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.

Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma keskkonnale kohastunud.

Kohastumuste seletamine on olnud loodusteaduses ja loodusfilosoofias põhjapanevaks probleemiks. Enne 1859. aastat, kui Charles Darwin avaldas teose "The Origin of Species", võeti kohastumuste olemasolu kas lihtsalt teadmiseks või omistati see Looja plaanile.

Darwin kogus palju tõendeid organismide evolutsioonilise päritolu kohta ning andis evolutsioonile seletuse loodusliku valiku teooria näol. Sellega nihkus kohastumuste ja looduse plaanipärasuse probleem täielikult loodusteaduse pädevusse. Ta asendas teoloogilise teleoloogia teadusliku teleoloogiaga.