Võrkkest: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
iw |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Võrkkest''' ehk '''reetina''' on |
'''Võrkkest''' ehk '''reetina''' on [[silmamuna]] sisemine kest. |
||
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub |
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub [[soonkest]]ale, sisemine [[klaaskeha]]le. Võrkkesta tagumine suurem [[pärissoonkest]]aga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas [[ripskeha]] ja [[vikerkest]]aga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks. |
||
Väljast on võrkkest kaetud [[epiteel]]i pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, bipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. [[Nägemisnärv]]i väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks. |
Väljast on võrkkest kaetud [[epiteel]]i pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on [[kepikesed|kepikeste]] ja [[kolvikesed|kolvikeste]] kiht, bipolaarsete ja [[ganglion]]irakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva [[kollatähn]]i piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. [[Nägemisnärv]]i väljumiskohta nimetatakse [[disk]]iks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse [[pimetähn]]iks. |
||
[[Kategooria:Silm]] |
[[Kategooria:Silm]] |
||
[[ar:شبكية]] |
|||
[[ca:Retina]] |
|||
[[de:Netzhaut]] |
|||
[[en:Retina]] |
|||
[[es:Retina]] |
|||
[[eo:Retino]] |
|||
[[eu:Erretina]] |
|||
[[fr:Rétine]] |
|||
[[ko:망막]] |
|||
[[hr:Mrežnica (oko)]] |
|||
[[io:Retino]] |
|||
[[id:Retina]] |
|||
[[it:Retina]] |
|||
[[he:רשתית]] |
|||
[[lt:Tinklainė]] |
|||
[[nl:Netvlies]] |
|||
[[ja:網膜]] |
|||
[[no:Netthinne]] |
|||
[[pl:Siatkówka (anatomia)]] |
|||
[[pt:Retina]] |
|||
[[ro:Retină]] |
|||
[[ru:Сетчатка]] |
|||
[[simple:Retina]] |
|||
[[sk:Sietnica]] |
|||
[[sl:Mrežnica]] |
|||
[[fi:Verkkokalvo]] |
|||
[[sv:Näthinna]] |
|||
[[tr:Retina]] |
|||
[[uk:Сітківка]] |
|||
[[zh:视网膜]] |
|||
Redaktsioon: 2. veebruar 2008, kell 15:40
Võrkkest ehk reetina on silmamuna sisemine kest.
Võrkkest on õhuke, pehme konsistentsiga plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemine klaaskehale. Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse optiliseks ehk nägemisosaks. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nimetatakse pimedaks.
Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha enam suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi umbes 6 miljonit ja kepikesi umbes 115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nimetatakse diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähniks.