Taksonoomia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. jaanuar 2008, kell 01:21

Taksonoomia on liigitus (klassifikatsioon, rühmadeks või tüüpideks jaotus) ja liigitamisega tegelev teadusharu.

Bioloogias on taksonoomia teadusharu organismide ühendamisest taksonitesse. Organismide ja teiste tervikute jaotamisega osadeks (nt. organiteks) tegeleb meronoomia. Taksonoomia ja meronoomia on seega klassifikatsiooniteaduse komplementaarsed harud.

Teaduslik taksonoomia püüab konstrueerida eluslooduse loomulikku süsteemi, mis põhineb homoloogilisel sarnasusel. Taksonoomias juba pikka aega kasutatud võrdlev-anatoomilisi, biogeograafilisi, paleontoloogilisi jm meetodeid täiendavad tänapäeval biokeemilised ja molekulaarbioloogilised meetodid. Homoloogiliselt lähedased liigid ühendatakse perekonnaks, perekonnad sugukonnaks, lähedased sugukonnad moodustavad seltsi jne. Taksonoomia põhimõtetele ja terminoloogiale pani aluse Karl Linné.

Taksoninimetused

Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: perekonna nimest ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula.

Rahvuskeelseks teaduslikuks taksoninimetuseks on nimetus, mille puhul on fikseeritud selle ühene vastavus ladinakeelse teadusliku nimetusega. Näiteks 'harilik nurmenukk' on eestikeelne teaduslik nimetus liigil, mille ladinakeelne teaduslik liiginimetus on Primula veris.

Rahvapäraste taksoninimetuste puhul pole kindel vastavus teadusliku taksoninimetusega oluline. Tihti kasutataksegi üht ja sama rahvapärast nimetust mitme erineva taksoni kohta. Näiteks kanavarbad, käokaatsad, kukepüksid, neitsi-tinnad, käokannus on kõik 'hariliku nurmenuku' rahvapärased nimetused, kusjuures neitsi-tinnad on tähistanud ka 'pääsusilma', käokannus aga veel mitut teist liiki.

Ladinakeelsed taksonite nimetused kirjutatakse eelistatult alati kaldkirjas. (Inglisekeelses kasutuses, kus rahvuskeelsed teaduslikud taksoninimetused puuduvad või pole selgelt eristunud, kasutatakse nendena sageli, eriti alates 1980ndaist aastaist, ladinakeelse nimega võrdset, seda siis ka inglise keele päraselt hääldades; sellest tulenevalt kirjutatakse siis kõrgemate taksonite nimed ka tavalises kirjas). Perekonna nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese algustähega (vahel kirjutatakse siiski isiku nimest tuletatud liigiepiteet suure algustähega).

Taksonoomilised kategooriad

Termineid "perekond", "sugukond", "selts" jne nimetatakse süstemaatika kategooriateks.

Viiruste, bakterite ja eukarüootide (loomad, taimed, seened, protistid) süstemaatikas kasutatakse igaühes veidi erinevaid põhimõtteid. Samuti ei saa kõiki elavate organismide taksonoomias kasutatavaid reegleid praktilistel põhjustel järgida paleontoloogias.

Järgnevalt on toodud nimekiri kategooriatest, mille kasutamist zooloogias võib ette tulla (nimekiri pole ammendav).

Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Koodeks on I.C.Z.N.

Eesti keel

Riik
Hõimkond
Klass
Selts
Sugukond
Perekond

Liik

Ladina keel

Regnum
Phylum, divisio
Classis
Ordo
Familia
Genus

Species

Inglise keel

Kingdom
Phylum, division
Class
Order
Family
Genus

Species

Soome keel

Kunta
Pääjakso, kaari
Luokka
Lahko
Heimo
Suku

Laji

Vene keel

Царство
Тип, Отдел
Класс
Разряд
Семейство
Род

Вид

Saksa keel

Reich
Stamm, Abteilung
Klasse
Ordnung
Familie
Gattung

Art

Inimese süstemaatiline kuuluvus
- Riik: loomad (Animalia)
- Hõimkond: keelikloomad (Chordata)
- Klass: imetajad (Mammalia)
- Selts: primaadid (Primates)
- Sugukond: inimlased ehk hominiidid (Hominidae)
- Perekond: inimene (Homo)
- Liik: Homo sapiens

Vaata ka

Süstemaatika
Kladistika ehk fülogeneetiline süstemaatika
Binaarne nomenklatuur ehk kahesõnaline nimetamisviis

Välislingid

@@ 3. rida: / 3. rida: @@
 [[Bioloogia]]s on taksonoomia teadusharu [[organism]]ide ühendamisest [[takson]]itesse. Organismide ja teiste tervikute jaotamisega osadeks (nt. organiteks) tegeleb [[meronoomia]]. Taksonoomia ja meronoomia on seega klassifikatsiooniteaduse komplementaarsed harud.
-Teaduslik taksonoomia püüab konstrueerida eluslooduse loomulikku süsteemi, mis põhineb [[homoloogia|homoloogilisel]] sarnasusel. Taksonoomias juba pikka aega kasutatud [[võrdlev anatoomia|võrdlev-anatoomilisi]], [[biogeograafia|biogeograafilisi]], paleontoloogilisi jm meetodeid täiendavad tänapäeval [[biokeemia|biokeemilised]] ja [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogilised]] meetodid. Homoloogiliselt lähedased liigid ühendatakse [[perekond (bioloogia)|perekonnaks]], perekonnad [[sugukond (bioloogia)|sugukonnaks]], lähedased sugukonnad moodustavad [[selts (bioloogia)|selts]]i jne. Termineid "perekond", "sugukond", "selts" jne nimetatakse süstemaatika kategooriateks. Taksonoomia põhimõtetele ja terminoloogiale pani aluse [[Linn&eacute;|Karl Linn&eacute;]].
+Teaduslik taksonoomia püüab konstrueerida eluslooduse loomulikku süsteemi, mis põhineb [[homoloogia|homoloogilisel]] sarnasusel. Taksonoomias juba pikka aega kasutatud [[võrdlev anatoomia|võrdlev-anatoomilisi]], [[biogeograafia|biogeograafilisi]], paleontoloogilisi jm meetodeid täiendavad tänapäeval [[biokeemia|biokeemilised]] ja [[molekulaarbioloogia|molekulaarbioloogilised]] meetodid. Homoloogiliselt lähedased liigid ühendatakse [[perekond (bioloogia)|perekonnaks]], perekonnad [[sugukond (bioloogia)|sugukonnaks]], lähedased sugukonnad moodustavad [[selts (bioloogia)|selts]]i jne. Taksonoomia põhimõtetele ja terminoloogiale pani aluse [[Linn&eacute;|Karl Linn&eacute;]].
+== Taksoninimetused ==
 '''[[Teadus]]lik [[ladina keel|ladinakeelne]] liiginimetus''' on binaarne, s.t. koosneb kahest sõnast: [[perekonna nimi (bioloogia)|perekonna nimest]] ja liigiepiteedist. Nimetuse esimene sõna näitab, millisesse [[perekond (bioloogia)|perekond]]a [[liik (bioloogia)|liik]] kuulub ja epiteet ütleb, millise liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Näiteks ''Primula veris'' on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda ''Primula''.
@@ 12. rida: / 14. rida: @@
 Ladinakeelsed taksonite nimetused kirjutatakse eelistatult alati ''kaldkirjas''. (Inglisekeelses kasutuses, kus rahvuskeelsed teaduslikud taksoninimetused puuduvad või pole selgelt eristunud, kasutatakse nendena sageli, eriti alates 1980ndaist aastaist, ladinakeelse nimega võrdset, seda siis ka inglise keele päraselt hääldades; sellest tulenevalt kirjutatakse siis kõrgemate taksonite nimed ka tavalises kirjas). Perekonna nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati [[Suur algustäht|suure algustähega]], liigiepiteet alati [[väike algustäht|väikese algustähega]] (vahel kirjutatakse siiski isiku nimest tuletatud liigiepiteet suure algustähega).
+== Taksonoomilised kategooriad ==
+Termineid "perekond", "sugukond", "selts" jne nimetatakse süstemaatika kategooriateks.
 [[Viirused|Viiruste]], [[bakterid|bakterite]] ja [[eukarüoodid|eukarüootide]] ([[loomad]], [[taimed]], [[seened]], [[protistid]]) süstemaatikas kasutatakse igaühes veidi erinevaid põhimõtteid. Samuti ei saa kõiki elavate organismide taksonoomias kasutatavaid reegleid praktilistel põhjustel järgida [[paleontoloogia]]s.