Valga maakond

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Valgamaa.

---

Valga maakond Valgamaa
Valgamaa vapp Valgamaa lipp
Pindala: 2043,53 km²
Elanikke: 35 540 (1.01.2006)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Maakonnalinn: Valga

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Valga rajooni ala.

Üldandmed

Valga maakond (Valgamaa) asub Lõuna-Eestis. Valgamaa piirneb loodes Viljandi, põhjas Tartu, idas Põlva ja Võru maakonnaga ja edelas Lätiga.

Kohalikud omavalitsused

Valga maakonna omavalitsused

Valga maakonnas on 13 omavalitsusüksust:

Linnad

Tõrva - Valga

Vallad

Helme - Hummuli - Karula - Otepää - Palupera - Puka - Põdrala - Sangaste - Taheva - Tõlliste - Õru

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Valga maakonnas oli 34 867 elanikku. Neist 46,5% oli mehed ning 53,5% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,1‰, suremuse üldkordaja 15,1‰ ja loomulik iive -6,0‰. 82,7% elanikest oli eestlased, 12,5% venelased ja 1,4% ukrainlased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,6%, tööealisi (vanuses 15-64) 64,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,8%. Töötuse määr oli 2…4%. Elanike tihedus oli 58,6 in/km².

Asulastik

Valga maakonnas on 3 linna, 7 alevikku ja 147 küla.

Linnad

Otepää - Tõrva - Valga

Alevikud

Helme - Hummuli - Laatre - Puka - Sangaste - Tsirguliina - Õru

Külad

Aakre - Aitsra - Ala - Alamõisa - Arula - Astuvere - Atra - Hargla - Hellenurme - Holdre - Iigaste - Ilmjärve - Jaanikese - Jeti - Jõgeveste - Kaagjärve - Kalliküla - Kalme - Karjatnurme - Karu - Karula - Kassiratta - Kastolatsi - Kaubi - Kaurutootsi - Keeni - Kibena - Killinge - Kirbu - Kirikuküla - Kiviküla - Koigu - Koikküla - Koiva - Kolli - Komsi - Koobassaare - Koorküla - Korijärve - Korkuna - Kuigatsi - Kulli - Kungi - Kurevere - Käärikmäe - Kääriku - Kähri - Kähu - Laanemetsa - Lauküla - Leebiku - Lepa - Linna - Liva - Londi - Lossiküla - Lota - Lusti - Lutike - Lutsu - Lõve - Lüllemäe - Makita - Meegaste - Miti - Muhkva - Mustumetsa - Mäeküla - Mäelooga - Mägestiku - Mägiste - Mäha - Märdi - Möldre - Neeruti - Nõuni - Nüpli - Otepää - Paju - Palamuste - Palupera - Pastaku - Patküla - Pedajamäe - Pedaste - Piiri - Pikasilla - Pikkjärve - Pilkuse - Pilpa - Plika - Pori - Prange - Priipalu - Pringi - Pugritsa - Puide - Purtsi - Põru - Päidla - Pühajärve - Pühaste - Raavitsa - Rampe - Raudsepa - Rebasemõisa - Rebaste - Restu - Reti - Riidaja - Ringiste - Risttee - Roobe - Rulli - Ruuna - Räbi - Sarapuu - Sihva - Sooblase - Soontaga - Sooru - Supa - Taagepera - Tagula - Taheva - Tiidu - Tinu - Truuta - Tsirgumäe - Tõlliste - Tõrvase - Tõutsi - Uniküla - Uralaane - Urmi - Vaalu - Vaardi - Valtina - Vanamõisa - Vana-Otepää - Vidrike - Vilaski - Voorbahi - Väheru - Väljaküla - Õlatu - Õruste - Ädu

Ajalugu

3. juulil 1783 kehtestas keisrinna Katariina II Balti provintsides uue halduskorra ning moodustas peaasjalikult Riia ja Võnnu kreisidest seni Riia maakonda kuulunud Valga linna ümber Valga maakonna. Tollane Valga maakond koosnes üheteistkümnest kihelkonnast, millest üheksa asus praeguse Läti aladel ja ainult kaks — Luke (läti k Lugaži, saksa k Luhde) ja Härgmäe (läti k Ergeme, saksa k Ermes) — ulatusid servapidi ka praeguse Eesti alale, peamiselt Valga linna ümbruses.

Valga ja osalt ka Härgmäe ümbruses oli kuni 1920ndate aastateni paljus tegemist Eesti-Läti sega-aladega, kus kindel ja täpne rahvuspiir puudus. Ka Valga linnas oli tollal eestlasi ja lätlasi umbes võrdselt. Kindla ja konkreetse rahvuspiiri kujunemisele aitas kaasa 1920. aastal riigipiiri paikapanek, mis jättis 18. sajandil moodustatud Valga kreisist (maakonnast) Eestile Paju ja Sooru mõisa alad ning valdava enamiku Valga linnast (seal olid eestlased ka paljus ülekaalus), ülejäänu jäi aga Lätile.

Valga maakond enam-vähem tänapäevasel kujul moodustati 6. septembril 1920. aastal, mil Vabadussõja kulg ja kujunenud olukord nõudsid Valga kui tähtsa keskuse eraldamist teistest maakondadest. Ent maakonna ajalugu ulatub kaugemale kui see daatum. Saksa vallutuse aegsest asustusest 13. sajandil toob meieni kõige rohkem andmeid Läti Henriku kroonika. See nimetab Eesti-Läti piiriks Ümera jõge. Ajaloolased on selleks pakkunud ka Säde jõge, mis lõuna poolt Valga külje alt läbis Tireli soo põhjaosa ning voolas Burtnieki järve. Suur Tireli soo ja Säde jõe ülemjooksu ümbritsevad heinamaad ja metsad olid vanasti küllap veel laialdasemad ja läbipääsmatumad ning seega piiriks nagu loodud.

Muistne (13. sajandi) rahvuispiir on kulgenud hoopis teistest kohast). Arvatavasti olid Härgmäe ümbruse alad tollal eestlastega asustatud (osake Sakalamaast?) ning rahvuspiir kulges arvatavasti Säde jõe allikailt metsi mööda Koiva jõe kõige põhjapoolsema kääruni ja sealt edasi Koiva jõge mööda. Ei ole muidugi ka välistatud, et Kaagjärve ümbrus kuulus toona koos Valga linnaga latgalitele.

13. sajandil toimunud ristisõdade resp. muistse vabadusvõitluse järgselt kujunes Valgamaa ajaloolise Vana-Liivimaa loomulikuks keskuseks, kust läksid läbi tähtsamad liiklemisteed nii põhjast, lõunast kui ka idast, omades seega suurt strateegilist tähtsust.

Vaata ka

• Valgamaa
• Valga rajoon

Välislink

• Valgamaa portaal
• Valga maavalitsus