Lõhe: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
LauriO (arutelu | kaastöö)
P +interviki
34. rida: 34. rida:
[[Kategooria:Eesti kalad]]
[[Kategooria:Eesti kalad]]


[[cy:Eog]]
[[da:Laks]]
[[de:Atlantischer Lachs]]
[[de:Atlantischer Lachs]]
[[en:Atlantic salmon]]
[[es:Salmo salar]]
[[fi:Lohi]]
[[fr:Saumon atlantique]]
[[it:Salmo salar]]
[[ja:タイセイヨウサケ]]
[[lt:Atlantinė lašiša]]
[[nl:Atlantische zalm]]
[[no:Laks]]
[[pl:Łosoś szlachetny]]
[[ru:Сёмга]]
[[sr:Лосос]]
[[sv:Lax]]
[[tr:Atlantik somonu]]

Redaktsioon: 26. jaanuar 2008, kell 16:14

 See artikkel räägib kalaliigist; geoloogia mõiste kohta vaata artiklit Lõhe (geoloogia)

Mall:Taksonoomia

Lõhe ehk lõhi (ka lohe, laks; Salmo salar) on lõheliste seltsi kuuluv kala.

Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5 meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga.

Lõhe asustab Atlandi ookeani ja sellega piirnevaid meresid, ka Läänemeres. Hästi kasvab lõhe ka Vaikse ookeani lääne kallastel - Kamtšatka poolsaare äärnevatel aladel. Kudemise aegu sõna otseses mõttes ummistavad lõhed sealseid jõgesid, nii et isegi karud on neid suutelised jõest hõlpsalt kätte saama. Lõhed siirduvad sügisel kudema oma sünnijõgedesse, vajades selleks kruusast põhja. Eestis on teada kümmekond jõge, kus on võimalik lõhe kudemine, nagu Pirita, Keila ja Kunda jões. Kunagi oli väga arvukalt esindatud ka Narva jões aga peale hüdroelektrijaama ehitust esineb teda seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi.

Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele.

Välislingid