Hans Kruus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:
Algul oli kogu tähelepanu koondunud keskajale - magistritöö oli Vene-Liivi sõjast - kuid edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel - Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil - põhines ta [[1930]]. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt - ärkamisaega - olulisi isikuid selles ning Aleksandrikooli, millest ilmnus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".<ref>[[Ea Jansen]]. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. - Haridus, 1992, nr 1, lk 40–43.</ref>
Algul oli kogu tähelepanu koondunud keskajale - magistritöö oli Vene-Liivi sõjast - kuid edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel - Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil - põhines ta [[1930]]. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt - ärkamisaega - olulisi isikuid selles ning Aleksandrikooli, millest ilmnus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".<ref>[[Ea Jansen]]. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. - Haridus, 1992, nr 1, lk 40–43.</ref>


Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "Eesti ajalugu") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt [[muinasaeg|muinas]]-, [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg]]a (kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]). [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles [[1999]] [[Lennart Meri]] initsiatiivil). Lisaks uuris Kruus veel põhjalikult [[Eesti varauusaeg]]a (kirjutas [[1924]] magistritööna detailse uurimuse Vene-Liivi sõjast aastatel 1558–1561).
Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "[[Eesti ajalugu (1935–)|Eesti ajalugu]]") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt [[muinasaeg|muinas]]-, [[keskaeg|kesk]]- ja [[varauusaeg]]a (kuni [[Põhjasõda|Põhjasõjani]]). [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]]i ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles [[1999]] [[Lennart Meri]] initsiatiivil). Lisaks uuris Kruus veel põhjalikult [[Eesti varauusaeg]]a (kirjutas [[1924]] magistritööna detailse uurimuse Vene-Liivi sõjast aastatel 1558–1561).


[[1935]] sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt astus ta protestiks Pätsi autoritaarse poliitika vastu [[1937]] tagasi. [[1930. aastad|1930.-te]] lõpus tegeles Kruus aktiivselt ka [[Jaan Tõnisson]]i tegevuse uurimisega, seda oli ta kohati teinud juba varemgi ([[1921]]. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kohta Eesti kodanluse juhina), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses".
[[1935]] sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt astus ta protestiks Pätsi autoritaarse poliitika vastu [[1937]] tagasi. [[1930. aastad|1930.-te]] lõpus tegeles Kruus aktiivselt ka [[Jaan Tõnisson]]i tegevuse uurimisega, seda oli ta kohati teinud juba varemgi ([[1921]]. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kohta Eesti kodanluse juhina), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses".
58. rida: 58. rida:
== Viited ==
== Viited ==
<references />
<references />

== Välislingid ==
* [[Eero Medijainen]], [http://www.sirp.ee/index2.php?option=content&task=view&id=2621&pop=1&page=0 "Hans Kruusi küsimus" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)] – [[Sirp]] [[26. august]] [[2005]], lk 5
* [[Aarne Ruben]], [http://www.postimees.ee/240905/esileht/kultuur/177885.php "Hans Kruus ilma küla ja linnata" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)] – [[Postimees]] [[23. september]] 2005, lk 20
* [[Teet Veispak]], [http://www.epl.ee/artikkel/304990 "Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist" (raamatu "Eesti küsimus" arvustus)] – [[Eesti Päevaleht]]: Arkaadia, [[11. november]] 2005, lk 14



[[Kategooria:Eesti ajaloolased|Kruus, Hans]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased|Kruus, Hans]]

Redaktsioon: 21. jaanuar 2008, kell 18:36

Hans Kruus (22. oktoober 1891 Tartu30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja poliitik.

Kruus lõpetas 1911. aastal Tartu Õpetajate Seminari ja töötas alates 1913. aastast kooliõpetajana. Saades eelnevalt tehtud gümnaasiumi küpsuseksamid asus ta 1915. aastal Tartu Ülikoolis ajalugu õppima.

1916 astus ta Vene sõjaväkke ning 1917 sattus Peterburi. Seal sai temast Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) ParteiEesti keskkomitee esimees. Sama aasta lõpul külastas ta ka Jossif Stalinit, ta esitas viimasele iseseisva Eesti Töölisvabariigi idee, ent see ei leidnud toetust.

1918. aasta novembris sai Kruusist Eesti Maanõukogu, 1919 aprillis Asutava Kogu liige. 1920. aastal valiti ta Eesti Iseseisva Sotsialistliku Töölispartei (EISTP) ehk isesotside esimeheks. Järgnevalt süüdistati teda, ilmselt alusetult, mahhinatsioonides Viktor Kingissepa ja teiste Eesti iseseisvuse vastaste tegelastega. Ta käis ka 1921. aastal Moskvas ning püüdis saavutda EISTP vastuvõtmist Kominterni, kuid tulutult. Seejärel pettus ta enamlikus poliitikas lõplikult ning taandus järk-järgult ka Eesti poliitareenilt.

Järgnevalt asus ta üha enam tegelema ajalooga, jätkates pooleli jäänud õpinguid ülikoolis. Pärast magistrikraadi omandamist jäi Kruus 1924. aastast ülikooli tööle ning oli seal ülimalt aktiivne nii õppejõu, uurija kui organisaatorina.

Algul oli kogu tähelepanu koondunud keskajale - magistritöö oli Vene-Liivi sõjast - kuid edasised kirjutised annavad märku huvi nihkumisest 19. sajandi esimese poole talurahvaliikumistele, mille mahukal uurimisel - Tartu ja Riia arhiivides ning silla- ja kihelkonnakohtute fondides, aga ka isiklikel kirjavahetustel ja suulisel traditsioonil - põhines ta 1930. aastal kaitstud doktoriväitekiri. Edasised uurimused puudutasid 19. sajandi teist poolt - ärkamisaega - olulisi isikuid selles ning Aleksandrikooli, millest ilmnus 1939. aastal monograafia "Eesti Aleksandrikool".[1]

Kruusi toimetamisel ilmusid Eesti ajaloo üldkäsitluse (pealkirjaga "Eesti ajalugu") kolm esimest köidet, mis käsitlesid vastavalt muinas-, kesk- ja varauusaega (kuni Põhjasõjani). Nõukogude okupatsiooni ja Teise maailmasõja tõttu ajalookäsitluse väljaandmine aga katkes (see taastati alles 1999 Lennart Meri initsiatiivil). Lisaks uuris Kruus veel põhjalikult Eesti varauusaega (kirjutas 1924 magistritööna detailse uurimuse Vene-Liivi sõjast aastatel 1558–1561).

1935 sai Kruusist Tartu Ülikooli prorektor, sellelt ametikohalt astus ta protestiks Pätsi autoritaarse poliitika vastu 1937 tagasi. 1930.-te lõpus tegeles Kruus aktiivselt ka Jaan Tõnissoni tegevuse uurimisega, seda oli ta kohati teinud juba varemgi (1921. aastal ilmus talt uurimus Tõnissoni kohta Eesti kodanluse juhina), ent nüüd koostas ta mahuka koguteose "Jaan Tõnisson töös ja võitluses".

Nõukogude okupatsiooni ajal liitus Kruus juunikommunistidega, esialgu oli ta haridusminister ja peaministri asetäitja, septembris 1940 sai temast Tartu Ülikooli esimene kommunistlik rektor. Pärast sõda oli ta suhteliselt kõrgetel kohtadel: ta sai Eesti NSV välisasjade rahvakomissariks ning hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia esimeseks juhiks. Siis ta karjäär aga katkes, sest ta langes 1950. aastal "kodanliku natsionalistina" põlu alla. Hiljem jätkas ta tegevust peamiselt ajaloo alal. Ta kirjutas ka kaheosalised memuaarid (teine osa ilmus postuumselt).

Teoseid

  • Ajaratta uutes ringides: mälestusi, 1907–1917. Tallinn: Eesti Raamat, 1979.
  • Carl Robert Jakobson võitlejana: äärjooni. Tartu, 1932.
  • Eesti ajaloo lugemik. I, valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1924.
  • Eesti ajaloo lugemik. II, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561.-1721. a. (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926.
  • Eesti ajaloo lugemik. III, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt XVIII ja XIX sajandil (koostaja). Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1929.
  • Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel : 60-80-ndad aastad: lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
  • Eesti: ajalugu. Tartu, 1932. Äratrükk Eesti Entsüklopeediast, koos Ants Piibuga.
  • Eesti ajalugu. I, Esiajalugu ja muistne vabadusvõitlus. Peatoimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935 (teine trükk 1936).
  • Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. Toimetaja ja autor. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
  • Eesti ajalugu. III, Rootsi ja Poola aeg. Toimetaja, koos Otto Liiviga. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940.
  • Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus, 1927.
  • Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. II. Tartu: Loodus, 1928.
  • Eesti ajalugu saksa fašismi vastu. Moskva, 1943.
  • Eesti Aleksandrikool. Tartu: Noor-Eesti, 1939.
  • Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Toimetaja koos Peeter Tarveli ja Jaan Olvetiga. Tallinn; Tartu: Loodus, 1940 (uustrükk 2002).
  • Eesti ja Läti rahvusliku ärkamisliikumise kokkupuuteist. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1938.
  • Eesti küsimus. Koostajad Hando Runnel ja Toomas Karjahärm. Tartu: Ilmamaa, 2005.
  • Eesti poliitiliste erakondade programmid (toimetaja). Tartu: Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
  • Eesti rahvusliku ärkamise algupäevilt: palvekirjade-aktsioonid 1860-ndail aastail. Tartu, 1934.
  • Eesti Vabariigi Tartu Ülikool : 1919-1929. Toimetaja, koos Peeter Tarveliga. Tartu: 1929.
  • Jaan Tõnisson Eesti kodanluse juhina. Tartu: Odamees, 1921.
  • Jaan Tõnisson töös ja võitluses : koguteos tema seitsmekümnenda sünnipäeva puhul. Toimetaja ja autor. Tartu: Koguteose "Jaan Tõnisson" komitee, 1938.
  • Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1939.
  • Jüriöö ülestõusu ajaloolised käsud tänapäevale. [Moskva]: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943.
  • Koos oma rahva ajalooga Suures Isamaasõjas. Tallinn: Eesti Raamat, 1971.
  • Linn ja küla Eestis. Tartu: Noor-Eesti, 1920.
  • Oinaad: siseminister Oinasest, kommunist Kingissepast, sots.-revolutsionäär Kärnerist ja Eesti sotsiaaldemokraatiast. Tallinn: Vasar, 1919.
  • Peetrilinnas ajaloo suurpäivil : Veebruar-märts 1917 : [Päevaraamatulised ülestähendused]. Tartu: Noor-Eesti, 1917.
  • Punased aastad : mälestisi ja dokumente 1905. aasta liikumisest Eestis. I. Toimetaja. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932.
  • Pühajärve sõda : 1841. a. Tartu: Loodus, 1928.
  • Rahvusautonoomia. Tartu : Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
  • Sajand lõppes, teine algas : mälestusi lapse- ja koolipõlvest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964.
  • Saksa okkupatsioon Eestis. Tartu: Odamees, 1920.
  • Sotsialistide-Revolutsionääride Partei agraarprogramm ja maaolud Eestis. Tallinn : E.S.-R.P. Kirjastuse Osaühisus "Töö ja Võitlus", 1917.
  • Talurahva käärimine Lõuna-Eestis XIX sajandi 40-ndail aastail : mit einem Referat die Bauernbewegung in Südestland in den 40-er Jahren des XIX Jahrhunderts. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930.
  • Vene ja Eesti poliitiliste erakondade programmid. Tartu : Eesti Üliõpilaste Poliitilist Kihutustööd Korraldav Toimekond, 1917.
  • Vene-Liivi sõda : (1558-1561). Tartu: Loodus, 1924 (magistritööna 1923).

Viited

  1. Ea Jansen. Hans Kruusist ja Eesti professionaalse ajalooteaduse sünnist. - Haridus, 1992, nr 1, lk 40–43.

Välislingid