Suktsessioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
*'''primaarne''' suktsessioon, see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); |
*'''primaarne''' suktsessioon, see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine); |
||
*'''sekundaarne''' suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale [[raie]]t) samas alles olevate [[diaspoor]]ide kaudu. |
*'''sekundaarne''' suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale [[raie]]t) samas alles olevate [[diaspoor]]ide kaudu. |
||
Koosluste suktsessiooni lõppjärguks on koosluste [[ökoloogiline tasakaal]] ehk [[kliimaks]]. |
|||
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
[[Kategooria:Ökoloogia]] |
||
Redaktsioon: 20. jaanuar 2008, kell 16:42
|
See artikkel räägib ökoloogia mõistest; õigusteaduse mõiste kohta vaata artiklit Õigusjärglus; religiooni mõiste kohta vaata artiklit Apostellik suktsessioon |
Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus.
Sõltuvalt muutusi tingivate faktorite päritolust eristuvad
- allogeenne suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu;
- autogeenne suktsessioon, mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis.
Sõltuvalt moodustuva koosluse liikide päritolust eristuvad
- primaarne suktsessioon, see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine);
- sekundaarne suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu.
Koosluste suktsessiooni lõppjärguks on koosluste ökoloogiline tasakaal ehk kliimaks.